Esileht » Arvamused » Juhtkiri »

Juhtkiri

Semper reformanda

Täna tuletame koos paljude kristlastega meelde seda, et augustiinlaste ordu munk Martinus naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi sooviga, et teoloogia õppejõud ja kirikujuhid arutaksid analüüsi, kas ollakse ikka kõiges õigel teel. «Armastusest tõe vastu ja püüdlusest seda valguse kätte tuua väideldakse järgnevate lausete üle Wittenbergis auväärse isa Martin Lutheri, kunstide ja püha teoloogia magistri, kes on sealsamas ka nendesamade [ainete] korraline õpetaja, ...

Kirik kui võrgustik või koostöövorm

Eeloleval pühapäeval peetakse meie kirikutes ja kogudustes misjonipüha. Ka tuleva aasta 22.–23. jaanuaril toimuv EELK vaimulike konverents keskendub misjonile. Konverentsil kõnelevad prof Randar Tasmuth (misjonist algkristluses), õp Annika Laats (misjonist luterliku teoloogia valguses), dr Lea Altnurme (eestlaste ootustest kirikule) ja õp Tauno Toompuu (misjoni rakendusvõimalustest tänases kirikus). Oma kogemusi tutvustavad Soome ja Inglismaa kirikute esindajad. Tauno ...

Töö muutuste nimel

Tänavu lõpeb 2010. aastal MTÜ EELK Laste- ja Noorsootöö Ühenduse (LNÜ) poolt Luterlikule Maailmaliidule (LML) esitatud projekt «Muuta noored otsustajateks». LML tegi meile ettepaneku kirjutada projektile jätk. Uus projekt «Kuidas toetada noorte luterlaste vaimulikku kasvu 21. sajandil» on suunatud konfessionaalse identiteedi küsimustega tegelemisele kiriku noorsootöös. Projekt on saanud sisu osas LMLi põhimõttelise nõusoleku, eelarve veel kinnitatud pole. Kõiki pikaajalist ...

Teie viljast tuntakse teid

Igasügisene lõikuseaeg päädib kirikus oktoobri teisel pühapäeval tähistatava rõõmsa lõikustänupühaga. Kirikuid ehtivate viljapeade ja altarile asetatud sügisandidega meenutame kuuenda loomispäeva tõotust, kus Jumal ütleb: «Vaata, mina annan teile kõik seemet kandvad taimed kogu maal, ja kõik puud, mis kannavad vilja, milles on nende seeme; need olgu teile roaks!» (1Ms 1:29) Kui Jeesus räägib mäejutluses, et puud tuntakse tema viljast, siis mõtleb ta selle all meid, inimesi. ...

Maailma me parandada ei saa, aga lootus peab jääma

Elu on sageli näidanud, et teisiti mõtlemine, teistmoodi käitumine ja ütlemine on taunitavad. Üldine ühiskondlik vorm nõudleb seda, et me peame mõtlema ja tegutsema nii, nagu kõik seda teevad. Nendest reeglitest kõrvale kaldudes satume tihtilugu terava kriitikatule alla. Kui ilmnevad uued tuuled, olgu nendeks siis majandusreformid, poliitilised pöörded valimistel või teistmoodi maailmanägemus, läheb kohe protestiks. Inimesel on väga mugav ujuda vanas voolusängis, sest kõik ...

Raha ei kasva puu otsas

Raha ei ole kunagi palju, raha on alati vähe. Enamjaolt sõltub määratlus sellest, kui suur vajadus raha järele antud ajahetkel on. Õnneks on vajaduse kujuteldav kogum aritmeetiliselt väljendatav suurus, mida lihtsa lahutamistehtega saab lõputult piirata ning sellise sunniviisilise tegevuse tagajärjeks võib kujuneda rahavajadusest sõltuvuses olevate institutsioonide väljasuremine. Riik on oma mured tugevama õigusega ajalooliselt väljakujunenud kombel lahendanud. Toimiv ...

Ühishuvi – deklaratsioon või reaalsus?

Eesti Vabariigi valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu vahel sõlmitud ühishuvide protokolli allakirjutamisest möödub kümme aastat. Eesti taasiseseisvumise järel oldi harjutud sellega, et kiriku esindajad osalesid aktiivselt nii poliitilises, kultuurilises kui avalikus tegevuses. ERSP ja Kristliku Liidu asutamine, vaimulike osalemine Eesti Komitee ja riigikogu töös, sinimustvalge lipu aastapäeva tähistamine Otepää kirikus, üldlaulupeo rongkäigu alustamise eel koos peotule ja ...

Kaaperdatud Jumal

Evald Saag rääkis kord oma loengus kujundlikult ja meeldejäävalt Vana Testamendi aegsest templiteenistusest. Ta kirjeldas Jeruusalemma templi kõige pühamat ruumi, kus asus seaduselaegas, kui kohta, kuhu preestrid olid Jumala «lukustanud». Jumal kuulus vaid neile. Ainult neil oli ligipääs Jahvele. Ainult nende kaudu Jumal ka kõneles rahvaga. Eelmisel nädalal märkasid paljud Tallinna bussiootepaviljonidele ja reklaamitahvlitele riputatud plakateid, mis tutvustasid ...

On, mille eest olla Jumalale tänulik

Augustikuu lõpp ja septembrikuu algus on meie kiriku hariduselule olnud väga õnnistusrikkad. Esmalt mainiksin meie kiriku esimese kooli, Tallinna toomkooli taasavamist. Tõsi, Jumala armust alustasime koolitööga Vanalinna hariduskolleegiumi Püha Miikaeli kooli juures juba läinud õppeaastal, kuid iseseisva koolitusloa saime paari päeva eest. See on Jumala õnnistuse ja ühiste suurte jõupingutuste vili. Eriti tahaksin tänada Egle ja Urmas Viilmat, kelle riskivalmidusel, usul ja ...

Aabitsakukk lehvitab tiibu

Laupäevane teadmistepäev ja kooli algus tuletab meelde armsat aabitsakukke, see omakorda kukke kirikutornis. Ilus sümbol, nägemaks ühiseid ülesandeid. Tundub, et vahel see kukk tukastab ja teadmine kaob. Ühes mälumängus osalejatel oli suuri raskusi, seletamaks lahti selle sümboli tausta – lugu Piiblist, kus Peetrus Jeesust kolm korda salgab, enne kui laulab kukk ja talle Jeesuse ettekuulutatud reetmist meelde tuletab. Niisiis: inimeste eetilist valuläve, südametunnistust ...

Meenutades paari suvepilti

Puhkuste aeg hakkab läbi saama. Nii minulgi. Väikeselt reisilt saabujalt ikka küsitakse, kuidas läks ja mida nägid. Reisida tasub, sest reisides näeb päris palju. Kõike ei suuda kõige paremalegi sõbrale ära rääkida. Mõned asjad aga annavad mõtlemisainet pikaks ajaks. Paar muljet kerkib selle suve reisist ikka uuesti silmade ette. Mõlemad leidsin Rumeeniast, mis oli ka reisi peamiseks sihtkohaks. Üks nendest on päris tavaline külapilt. Mööda külatänavaid sõites sain ...

Rahvuslikest tähtpäevadest

Olen jälginud arutelu, mis ühiskonnas on toimunud 20. augustil tähistatava taasiseseisvumispäeva kui riigipüha üle. Iseseisvumise taastamise päeva on vaadatud konkureeriva tähtpäevana iseseisvuspäevale ehk Eesti Vabariigi aastapäevale. Arvan, et rahvuslike tähtpäevade rohkus, olgu nad tänu- või leinapäevad, on rahva rikkus ja peegeldab meie arusaamist oma ajaloost. Tuues paralleeli juudi rahvaga on hea meenutada, et mitmel suurel pühal on seos Iisraeli rahva ajalooga. ...

Võimalikkuse usk

Suvine puhkus teeb meie meeled ärksaks uute võimaluste suhtes ja annab meile jõudu, et nende nimel võidelda. Ilma puhkuseta võtavad varem või hiljem võimust väsimus, tüdimus ja tülpimus, me muutume võimaluste suhtes nüriks, suletuks ja pessimistlikuks. Puhkus on võimalikkuse turgutaja, mille manustamisest loobumine peidab endas tõsiseid ohte. Võimalikkuse vaenlasi on aga muidugi rohkem. Näiteks vaimuvaene triviaalsus, labane ja keskpärane harjumuslikkus, mis tihti meie elu ...

Liputa lahing

Alustan oma kirjatööd, tsiteerides Elmar Salumaad: «Teoloogia puudumine või mandumine sandistab inimesed ja kiriku. Sest kui inimene Jumala üle enam järele ei mõtle, ega tõuse kõrgemale maiseist asjust, siis tähendab see kindlat allakäiku mitte ainult usust kaugenevaile üksikinimestele, vaid ka mõtlemist hülgavale kirikule.» Kahjuks on suhtumises kiriklikku noortetöösse pikka aega valitsenud ...

Kes minevikku ei mäleta …

... ja Juhan Liiv jätkab – see elab tulevikuta. Väärib ikka ja jälle meenutamist: kui unustame mineviku, ei ole meil ka tulevikku. Minevikus näeme omamoodi tuleviku panti. Viimastel aastakümnetel oleme meenutanud minevikust ennekõike raskeid aegu, kannatusi ja repressioone. Kipub olema ka nii, et tänase päeva läbikukkumised pannakse kergekäeliselt ainult mineviku süüks. Kirikuna ei tarvitse me meenutada ...