Aprill on piiblikuu

Kristus on surnuist üles tõusnud! Selle Piibli tunnistusega tervitan lugejaid ja soovin kaunist alanud kevadet.
Ülestõusmispühade ajal on Piibel olnud mitmel viisil esil. Inimeste suhtumine Piiblisse on erinev. Kellele on see juturaamat, kellele maailma ajalugu, kellele pühakiri, mida lugeda iga päev. Meie vana Piibli tiitellehel on kiri: «Piibli Raamat, see on kõik Jumala Sõna, mis pühad Jumala mehed, kes Püha Vaimu läbi juhatatud Vana seaduse raamatusse heebrea keeles, ja Uue seaduse raamatusse kreeka keeles on kirjutanud, aga mis Jumala armu läbi ka meie eesti maakeele ülespandud.»
Akadeemik Jüri Engelbrecht kirjutab Toomas Pauli suurteose «Eesti piiblitõlke ajalugu» sissejuhatuses: «See raamat on eesti kirjakeele kujunemisest ja eesti kultuuri arenguloost läbi piiblitõlke vaatenurga. See on mõtisklus kultuurist ja kultuurilisest identiteedist, pilt vaidlustest eesti kirjakeele vormimisel, pilt eesti koolist ning samuti ajaloost üldse.»
Toomas Paul kirjeldab, millistes oludes ja millise väljavaatega Piibli tõlketööd tehti. Näiteks Jüri kihelkonnas oli aastal 1713, kui Piibli tõlkijast ja väljaandjast Anton Thor Hellest sai Jüri koguduse õpetaja, vaid 8 lugeda oskavat inimest. 1721 asutas õpetaja kihelkonnakooli, kus hakkas õppima 45 õpilast. Väljavaated ei olnud väga roosilised. Ometi ilmus 1739 esimene eesti piiblitrükk 6015 eksemplaris. Kolme esimese aastaga müüdi 2500 eksemplari.
Piibli levik oli aga võimas. Järjest ilmusid uued piiblitrükid ja huvi pühakirja vastu kasvas hoogsalt. Eesti talupoeg soetas endale Piibli ja luges seda hoolega. Asjade loomulik areng oli piibliseltsi asutamine 1813. Märkimisväärne on, et Eesti Piibliselts moodustati vaid üheksa aastat hiljem kui Briti ja Välismaa Piibliselts. Viimase paarikümne aasta jooksul on Piibel meie maal taas kättesaadav ja vaevalt on kuigi palju eesti kodusid, kus ei ole vähemalt mingit osa Piiblist.
Me kuulume Ühinenud Piibliseltside peresse ja valmistume assambleeks, mis toimub selle aasta septembris Lõuna-Koreas Soulis.
Piibliga on meil igaühel oma side. Inglise poeet ja kirjanik, paljude maailmakuulsate romaanide ja luuleteoste autor sir Walter Scott (1771–1832), lamades surivoodil, pöördus oma väimehe poole palvega: «Mu poeg, too mulle raamat.» Majas oli väga suur raamatukogu, seepärast küsis segadusse aetud väimees: «Millist raamatut sa soovid, isa?» Surev Scott vastas: «Mu poeg, maa peal on ainult üks raamat, mida võib «Raamatuks» nimetada, see on Piibel.»
Johann Wolfgang Goethe (1749–1832) ütles: «Juhul, kui mind vangistatakse ning lubatakse siis kaasa võtta üksainus raamat, ma võtaksin Piibli.» Maailmakuulus inglise jutlustaja ja piibliuurija Charles Haddon Spurgeon (1834–1892) on öelnud: «Sajandal korral lugedes leidsin Piibli võrratult paremana kui esimesel korral.»
Piibel on kõige tuntum raamat maailmas. Guinnessi rekordite raamatus mainitakse, et Piibel on esimene raamat, mis trükiti pärast trükipressi leiutamist, esmatrükki on säilinud 21 eksemplari, 1978 müüdi üks neist oksjonil rekordilise hinnaga – 1,265 miljonit Inglise naela. Aastail 1815–1998 on Piiblit või selle osi levitatud rohkem kui 2,5 miljardit eksemplari enam kui 2200 keeles.
Piiblis on 66 raamatut, 1189 peatükki, umbes 31 000 salmi, ligi kolm miljonit tähte. Piibli kirjutasid Jumala ilmutuse alusel nelikümmend kirjutajat umbes 1600 aasta jooksul. Normaalse lugemisoskusega inimene loeb Piibli läbi 50 tunniga. Inimkõne kiirusega kulub umbes 80 tundi.
Haapsalu toomkiriku ristimiskabelis loeme raamatute raamatu lugemisaastal kaanest kaaneni läbi. Alustame kolmapäeval, 28. aprillil kell 7.15 ja lõpetame pühapäeva, 2. mai õhtul. Kolmapäeval ja neljapäeval loeme kell 7.30–23.30, reedel alustame 7.30 ja loeme katkematult kuni laupäeva õhtu kella 23.30ni ning jätkame pühapäeval 7.30. Lõpetame praeguse arvestuse kohaselt kell 20.
Eesti Piibliseltsi ja Haapsalu koguduse nimel kutsun Sindki lugema ja kuulama! Kohtumiseni!

Tiit Salumäe,
assessor