Inimeste käes võimatu on Jumala käes võimalik

Aastaring on taas täis saamas. Veel on jäänud mõned päevad ja tunnid ning siis astume uude, 2009. Issanda aastasse. Ühe lõpp on teise algus. Kristlik maailm tähistab veel enne uue aasta saabumist jõulupühi, Jeesuse sünnipäeva. Ka Jumala Poja sündimine inimeseks andis maailma midagi täiesti uut. Jeesuse oma sõnad olid: «Vaata, ma teen kõik uueks!»
Vana on möödunud, uus on tekkinud!
Kuid midagi kanname vanast kaasa ka uude. Täiesti puhtalt lehelt ei saa alustada ei Kristuse kuningaks tunnistamisega ega uue aasta vastuvõtuga. Geenitehnoloogia valdkonna uurijad on rõhutanud pärilikkusteguri määravat tähtsust inimese kujunemisel ja ka hilisemate valikute tegemisel. Pühakiri edastab sama teavet lihtsamas sõnastuses: Mina, Issand, sinu Jumal, olen vali Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad, aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad.
Jeesuse sündimine tõi maailma midagi täiesti uut, mida alguses mõistsid vaid vähesed Tema juures olijatest. Maarja ja Joosep kummardusid uue elu müsteeriumi ette aukartuse ja kuulekusega. Karjased said julgust Issanda ingli tervitusest, kes ütles neile: «Vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale: teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus!»
Hommikumaa targad tõid Jeesusele kingituseks kulda, viirukit ja mürri, mis olid olulised abivahendid püha perekonna põgenemisel Egiptusesse.
Õige ja jumalakartlik Siimeon võttis pühakotta tulnud vanematelt Jeesuse oma sülle, kiitis Jumalat ning ütles: «Issand, nüüd sa lased oma sulase rahus minna oma sõna järele, sest mu silmad on näinud sinu päästet, mille sa oled valmistanud kõigi rahvaste nähes, valguseks, mis peab ilmuma paganaile ja auhiilguseks oma rahvale Iisraelile!»
Jõulupühade vahetus läheduses meenutavad kristlased ka süngeid ja traagilisi sündmusi. Eelmisel pühapäeval mälestati apostel Toomast, kes alles ülestõusnud Kristust puudutades võis uskuda Jumala imesse – üles äratatud ja jüngritele ilmunud Õpetajasse. Kõikidele vaimse maailma olemasolus kahtlevatele fundamentalistlikele materialistidele on meeldetuletuseks õpetuslik sõnum: õndsad on need, kes ei näe, kuid siiski usuvad!
Teisel jõulupühal meenutatakse esimärter Stefanost ja mõni päev hiljem, süütalastepäeval, Petlemmas hukatud lapsi. Elus on sageli teineteisele nii lähedal õnn ja õnnetus, rõõm ja mure, kordaminek ja kriis, elu ja surm.
Mööduva aasta üheks kiriku kuulutuse rõhuasetuseks oli ristimise vajalikkuse teadvustamine. Johannes ristis Jeesuse, et läheks täide prohvetite kuulutus. Jeesus ise aga andis apostlitele ülesande: «Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse.» Ristimine annab uue elu. Püha Paulus ütleb kirjas Tiitusele: «Jumal päästis meid uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu. Seda Vaimu on Ta meie peale ohtralt valanud Jeesuse Kristuse, meie Päästja läbi, et meie, Tema armust õigeks saanud, oleksime igavese elu pärijaiks lootuse põhjal.»
Luther selgitab ristimist: vana Aadam meie sees peab igapäevase patukahetsemise ja meeleparandamise läbi uputatama ja surema koos kõigi pattude ja kurjade himudega ning iga päev peab jälle väljuma ja tõusma üles uus inimene, kes elaks õiguses ja puhtuses Jumala ees igavesti. Sellest järeldub, et me peame nii hommiku- kui õhtupalves mõtlema Jumalale meelepärasest elust ja paluma, et tema püha ingel oleks meie saatjaks, et kurjal vaenlasel poleks meelevalda meie üle.
Kristus tuli selleks, et meil oleks elu, oleks uus elu Temas!
Rahulikku jõuluaega ja julgustagu meid uue aasta juhtsõna «Inimeste käes võimatu on Jumala käes võimalik!».

Einar Soone,
piiskop