Esileht » Arvamused » Arvamus »

Arvamus

Peapiiskopi ametist

poder_thomas-andreas

Armsad õed ja vennad, kallid kaasvõitlejad! Tänan kutse eest ütelda oma sõnum. Ette antud ajalistes raamides piirdun kolme punkti esiletõstmisega. Ametiaja pikkus Esimene asi, mida panen kandidaatidele ja valijatele südamele, on dogmaatiku suust võib-olla ootamatu. Küsimus, mis nõuab ja väärib tõsist tähelepanu, on peapiiskopi ametiaja pikkus. Läinud sügisel avaldasin ajakirjas Kirik & Teoloogia sel teemal põhjalikuma analüüsi «Peapiiskopi ametiaja pikkus». Tuletan ...

Su üle Jumal valvaku

Olesk,Peeter

Teise poolde siinkirjutaja leivatööst kuuluvad ka teoloogilised probleemid ning üldsegi mitte ainult pärandina Tartu ülikoolis usuteaduskonna taastamisest aastatel 1991–1992. Mitmes põhimõttelises punktis on teoloog minu kui filoloogi kolleeg. Need punktid on keeled, üldine ajalugu, moraalikasvatus ja eetika ning auõpetus. Üldine ajalugu tähendab siinkohal Eesti-väliste rahvaste ja riikide ajalugu. Moraalikasvatuse sisuks on minu meelest sündsus ehk pahelisuse vältimine ...

Religiooni kokku ja lahku arenev suhe poliitikaga

Kilp,Alar

Ühed ütlevad, et religioonil pole poliitikaga midagi pistmist. Teised usuvad, et religioon ja poliitika on alati koos. Kolmandad tajuvad religiooni üha kasvavat lahkumist poliitikast. Neljandad aga keelduvad suhtlemast inimestega, kes ei jaga nende «religiooni üleilmse poliitikasse tagasituleku» veendumust. Kuna igaühel neist on õigus vaid osaliselt – näiteid leidub nii religioonist, mis on poliitikaga koos, poliitikast lahust, poliitikast lahkuv kui poliitikasse naasev –, ...

Rahvuskaaslaste programmi arhiiviprojektide konkurss avatud

Rahvusarhiiv avas Rahvuskaaslaste programmi 2014. aasta väliseesti arhiiviprojektide taotlusvooru, mis on suunatud väliseesti vaimse ja ainelise kultuuripärandi kogumisele, säilitamisele, uurimisele ning kättesaadavaks tegemisele. Projektitaotluste esitamise tähtaeg 27. veebruar 2014. Toetust võivad taotleda juriidilised ja füüsilised isikud üle maailma. Taotluse esitamiseks vajalikud dokumendivormid ja muu oluline info on leitav Rahvusarhiivi kodulehel ...

Arutelu ülemkarjase teemal on hoos

Peapiiskopi valimisi ei saa ka ainult Hans H. Luige hooleks jätta. Nõnda juhatas praost Marko Tiitus viitega Eesti Ekspressi artiklile (Eesti Ekspress, 19.12.13 «Urmas Viilma – kas uue põlvkonna peapiiskop?») sisse päevakorrapunkti peapiiskopi valimistest vaimulike konverentsil. Nimetades veel, et «sel teemal on olnud siiani väga vaikne», andis ta kümnele vaimulikule 4,5 minutit kõneaega tulevasele peapiiskopile adresseeritud sõnumi edastamiseks. Olles eelnevalt ülesandest ...

Põrgu olemasolu loogikast

Eesti Kiriku 15. jaanuari numbris on ülevaade Christoph Wrembeki uuest raamatust «Taevas ja põrgu». Raamat tutvustab autori teoloogilisi seisukohti põrgu kohta ja selle põhiloogika on järgmine: «Jumala armastus kaalub lõpuks üles kõik inimlikud eksimused ja patud ning Jumala – kui absoluutse armastuse printsiibi – kõrval ei saa eksisteerida inimese igavest hukatust ja põrgut.» Tahan Eesti luterliku kiriku koguduseõpetajana esitada selle väite kohta oma arvamuse ja ...

Nimest Maarjamaa

Rääkides 800 aasta vanusest nimest on hea meelde tuletada tema sünnilugu. Meie teatmeteosed on selles asjas õige napisõnalised, olgugi et tuntud Henriku Liivimaa kroonika andmeil tuleb Maarjamaa ristiisaks nimetada piiskop Meinhardit: Issanda aasta 1190 paiku asutas ta nimelt augustiinlaste ordu konvendi, mille patrooniks valis õndsaima neitsi Maarja. Aastal 1201 (või 1202) viis piiskop Albert selle konvendi üle vastasutatud Riia linna, kus pühitses ka oma uue ...

Meie igapäevast reformatsiooni anna meile tänapäev

Triin Käpp 042

Lähenemas on reformatsiooni 500. aastapäev ja mitmed kirikud eesotsas Luterliku Maailmaliiduga on selleks valmistumas. Kindlasti igaüks omal moel. Kuidas valmistume selleks aga meie või kuidas saaks selleks valmistuda inimene ise? Ecclesia semper reformanda est – lause, mis on meile koolipingist pähe istutatud ja omamoodi kivisse raiutud – kummaline, sest kivide puhul ei räägi me üldjuhul erilisest reformatsioonist, vaid pigem ehk staatilisusest, kuigi … teate ju isegi, ...

Õnnesoovid toimetusele lehe 90. aastapäevaks.

Seoses Eesti Kiriku 90. aastapäevaga saabus peatoimetaja e-postkasti tervitusi, mida tahan lugejategagi jagada. Olen aastaid olnud teie lehe lugeja ning arvan, et leht lisaks kirikuelu tavateavetele on ka hariv ja silmaringi laiendav. Lehes peegeldub hoolivus ja tähelepanu meie rahva ning ühiskonna käekäigu üle. Paljud, kellele olen lehte ka lugeda andnud, on olnud üllatunud, et see pole vaid usust ja kirikust, vaid palju enamast. Kahju, et jaemüügis lehte praktiliselt ei ...

Usutav usk

Sander, Ove

Mõtteavaldusi vaimulike konverentsiks Kuu aega tagasi, kui olin perega Ameerikas, küsis üks mu hea väliseestlasest sõber: «Millised on praegu EELKs kõige olulisemad teemad? Mida peaksime esmajärjekorras tegema, et meie kirikuelu võiks jätkuda ja edasi areneda?» Üsna sarnased küsimused nendele, millega püüame tegelda järgmisel nädalal vaimulike konverentsil «Usutav usk». Milline see on, kust seda leida, milles see väljendub jmt? Jumala armu ukse avamine Enne kui ...

Inimese õigustega on meil hästi, mujal saab ka paremini

Kilp,Alar

10. detsembril, mil möödus 65 aastat ÜRO inimõiguste deklaratsiooni vastuvõtmisest, korraldas inimõiguste instituut Tallinnas aastakonverentsi «Inimõigused ja ühinemisvabadus». Umbes 400 kohalviibinut said osa 29 poliitiku, kohtuniku, riigiametniku, aktivisti, sotsiaal- ja õigusteadlase ja kiriku esindaja mõtetest inimõiguste teemal neljast erinevast vaatenurgast: usuvabadus, inimsusevastased kuriteod, terrorismivastane võitlus ning ühiskondlik-poliitiline vabadus Lähis-Idas ...

Õnnelikum olemise hind

Üks Antiik-Kreeka filosoof on öelnud: «Küll on hea, et maailmas on nii palju asju, mida ma ei vaja.» Asjade soetamisest võib saada sõltuvus. Mida rohkem asju meil on, seda enam tajume, kui vähe meil neid on. Eriti võrreldes teistega. Kas õnn peitub asjade omamises? Selline nn asine õnn on suhteliselt kasin ning vaid hetkeemotsiooni tekitav. Kommertsreklaamid ärgitavad õnne otsima suurema ostlemise ning tarbimise kaudu. Kui ma saan rikkaks, kas saan siis õnnelikuks? Kui ma ...

Ristivanema jõulud

HumalAnna

«Lapsi võib saada igaüks, aga see ei tee inimest veel lapsevanemaks,» meenub rahvatarkus populaarsest kristlikust filmist «Väike maja preerias». Jumal on loonud maailma nii, et armastusest naise vastu saab üldjuhul alguse mehe armastus lapse vastu ja vastupidi. Sest inimese käitumist ei juhi üksi instinktid ja seadused, vaid ka süda, mõistus ja tunded. Ristivanemaks saamisel kehtib üldiselt sama reegel: mida lähedasemad ollakse ristilapse vanematega, seda enam tähendab ...

Et tulge, oh lapsed

Arne Hiob

Teile on taevast läkitatud Pühas Vaimus toodud rõõmusõnumeid, millesse isegi inglid igatsevad kummardudes vaadata (1Pt 1:12). Jõulud on lastepüha. Seepärast laulamegi jõulude aegu: «Et tulge, oh lapsed» (KLPR 14). See üle 200 aasta vanune laul sai aga lemmikuks ka täiskasvanutele, kes on ikka soovinud jõuluõhtuti tunda end mõneti lapsena (selle autorid J. A. P. Schulz ja Ch. v. Schmidt pärinevad XVIII–XIX sajandist). Vähemalt korra aastas tahame leida rahu ja tunda ennast ...

Jõulutervitus Pereraadiolt

kell

Rahulikke jõule ning õnnistusrohket algavat aastat! Pereraadio tänab kõiki kaastöölisi ja koostööpartnereid imelise ühise 20 aasta eest. Rõõmsa kuulmiseni!