Uhke tulevärk ja naabrite abi

Aastakümneid tagasi räägiti meie kodudes vaid vargsi soomlaste abist Vabadussõjas ja kadestati neid vabaduse pärast, millest siinpool Läänemerd vaid und nähti. Laste unistused olid maisemat laadi ja väiksemad. Kui saaks nätsugi proovida! Oli ju vahel mõnel klassikaaslasel Soomest saadud nätsu ja kuuldud, kui hea see ikka on. Siis hakkas aga koolilaste seas levima kuuldus, et nätsu saab ka ise teha. Pole ju midagi keerulist – tuleb vaid suusamääret keeta. Mõeldud-tehtud. Kui siis vanemad ühel õhtul kinno läksid, sai suusamääre välja otsitud, potti pandud ja gaasipliit lahti keeratud. Ehmatust, mis peatselt järgnes, on võimatu unustada. Suusamääre muidugi süttis ja kuigi gaasipliidi alt sai tuli kinni keeratud, viskus tuleleek kõrgele ja kindlam oli naabritädi appi kutsuda. Naabrite puhul on see ju loomulik. 

Jäägu see nätsukeetmine minevikku, aga naabritele mõtleme ikka tänutundega. Kogudustena oleme tänulikud misjonäride eest, kes on aidanud ja aitavad teenida meie inimesi. Hõimurahvas, kellega meil on lisaks keelele ajalooski palju ühist, toetab meie kogudusi majanduslikult ja on lihtsalt meie hea sõber. Nii avati Tartus juba aastaid tagasi Tampere Maja, iseseisvuspäeval mängivad raekoja kellad Soome rahvushümni ja tantsitakse Soomest meilegi jõudnud jenkat. Nii ka sel aastal, kui tähistati iseseisva Soome 104. aastapäeva. Avatud on mitu Soome-teemalist näitust, täpsemalt saab uurida Soome instituudi kodulehelt. Palju õnne, Soome!

Rita Puidet