Kirikumuusikud saavad kokku

Rahva jõud peitub ühtsuses. Selles, kui kõigi mõtted liiguvad ühes suunas ja kui südamed löövad ühes rütmis. Ühtsust saame kogeda ja võimendada koos olles ja koos tegutsedes. Laulukooris lauldes või rahvatantsugrupis keerutades, jumalateenistusel koos palvetades või armulauda vastu võttes. Tänu rahva ühtsusele saime tagasi ka oma vabaduse ja seda ei tohiks unustada.

Praegu elame küll kummalises ajas. Ühelt poolt oleme vabad – Eesti riik on ikka meie oma riik, kirikus käimise pärast kedagi enam taga ei kiusata nagu nõukogude ajal ja oma arvamust võime vabalt avaldada. Võib-olla isegi liiga vabalt. Kui keegi näiteks mõnes sotsiaalmeedia võrgustikus jagab erinevaid vaateid, siis võib kommentaaridest leida vägagi ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid – nii vaba on sõnakasutus. Lõpuks oleme jõudnud sinnamaani, et valitakse sõpru selle järgi, kas keegi on ennast vaktsineerinud või mitte, osaleb meeleavaldusel või mitte jne. Kui ei olda sama meelt, siis kustutatakse sõbralistist. Varem ei valitud sõpru selle järgi, kas keegi armastab hommikul teed või kohvi juua, eelistab minna Vox Clamantise või Tõnis Mäe kontserdile. Igaüks arvab, et maailm peab juhinduma tema isiklikust ideoloogiast, nii suureks on meie individualistlik mõtlemine kasvanud. Vabal rahval peab olema ühtne meelsus, aga praegu on see lõhestunud mitmeks killuks. Sellega võib aga ohtu sattuda meie vabadus.

Kristlased teavad, et on vaja olla üheskoos ja juhinduda kõigis oma arvamistes Piiblist ja Jumala tahtest. On vaja ühiselt palvetada, kiita Jumalat, jagada tema ihu ja verd ning laulda vaimulikke laule. Kristlased juhinduvad Jeesuse sõnast, mis ütleb: „Armastage oma ligimest nagu iseennast.“ Seepärast kristlased hoolivad teiste inimeste tervisest samamoodi nagu enda omast ja püüavad teha kõik, et teisi inimesi mitte nakatada ega ohtu seada. Seetõttu on pidanud ära jääma, edasi lükkuma või veebi kolima ka vaimulike ja juhatuseesimeeste konverentsid. Kirikumuusikute konverentsid on saanud küll planeeritud aegadel toimuda, kuid ohutusreeglid on kehtinud sealgi.

Siiski loodame, et saame sel reedel ja laupäeval Keilas ja Laulasmaal kokku tulla, et ühiselt palvetada, laulda, ettekandeid kuulata ja osadust jagada. Et meie praegune „Kiriku laulu- ja palveraamat“ tähistab sel aastal oma 30. sünnipäeva, siis pühendame meiegi oma konverentsi sellele tähtpäevale. Emeriitpeapiiskop Andres Põder räägib meile sellest teekonnast, kuidas praeguse lauluraamatuni jõuti. Assessor Marko Tiitus räägib lauluraamatukomisjoni ning jumalateenistuselu ja kirikumuusika komisjonide tegevusest. EELK uut aruandluse süsteemi valgustab asekantsler Ülle Keel. Saame tutvuda mitmete lauluraamatukomisjoni toimkondade tegevusega ning laulda uusi laule. Külastame Arvo Pärdi Keskust ning paneme rõhku ka puhkusele ja lihtsalt oma rõõmude ja murede jagamisele.

On hea meel, et saame konverentsil laulda uusi koraale, mis esitati koraalikonkursile. Esitatud 102 laulust on konverentsi kavas lausa 28! Enamik neist kõlab lõppkontserdil, mis toimub 30. oktoobril kell 15 Keila kirikus, nii et kellel on võimalik, soovitame minna osa saama. Nii mitmedki koraalikonkursile esitatud laulud on välja valitud ilmuma uues lauluraamatus. Kuna paljud esitatud võistlustööd olid mitmehäälsed ning oma olemuselt pigem koorilaulud, siis loodetavasti saame kokku panna ka kooridele või ansamblitele mõeldud laulukogumiku. 

On hea, kui saame kristlastena siiski kokku tulla, olgugi ajad segased ja ettearvamatud. Kui muu maailm kiskleb omavahel nii netiavarustes kui avalikult silmast silma, siis oleks hea, et vähemalt meiegi aitaksime seda maailma ja oma rahvast koos hoida. Ärgem unustagem oma vaimulikke kooskäimisi, isegi kui kodust oleks võimalik teenistust ka veebi teel jälgida. Raske on saatanal lõhkuda ühtehoidvat rahvast, aga kui lihtne on seda teha lõhestunud ja kakleva seltskonnaga. Lootkem Jumala armule ja abile ning kiitkem teda alati, ükskõik millised on ajad ja olukorrad!

 

 

 

 

Tuuliki Jürjo,kirikumuusika liidu juhatuse esimees