Usundiõpetust oodatakse kooli
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 17. november 2021 Nr 45 /
Olulise sündmusena eelmisest nädalast saab meenutada Eesti Kirikute Nõukogu egiidi all ning siseministeeriumi ja Tartu ülikooli kaastoetusel toimunud konverentsi, kus fookusesse võeti Eesti elanike maailmapilt, vaagides selleks uuringut „Elust, usust ja usuelust 2020“. Jään päevaga väga rahule, leides, et kuuldud ettekanded oma ala asjatundjatelt aitasid oluliselt avardada võimet tajuda usulist temperatuuri Eesti ühiskonnas. Tuhatkond Eesti inimest, 18aastased ja vanemad, vastasid küsimustele, mille põhjal saab üldistavalt kõnelda meie inimeste maailmapildist. Mis eriti oluline – saab võrrelda läinud aasta tulemust eelmiste analoogsete uuringutega, sest seda uuringut on kirikunõukogu eestvõttel korraldatud iga viie aasta järel alates 1995. aastast.
Olles ise üldhariduskooli gümnaasiumiastmes usundeid tutvustavat kursust õpetav, oli mulle isiklikult ehk enim kõnekas tulemus, mida konverentsil tutvustas Tartu ülikooli usuteaduskonna religioonipedagoogika õppejõud dr Olga Schihalejev. Viidates uuringule, kus 884 küsitletut vastasid usundiõpetuse kohta käivatele küsimustele, tuli esile, et võrreldes viis aastat tagasi toimunud uuringuga on oluliselt rohkem inimesed meelt, et koolis võiks olla maailma usundeid tutvustav õppeaine. 55% küsitletutest nõustus sellise õppeaine vajalikkusega ning vastu oli sellele 32% vastanutest. Usundiõpetuse kõige suuremad pooldajad on aktiivsed kristlased ja kõige problemaatilisemaks peavad seda ateistid. Pooldajad pole ühtlaselt jaotunud ei sooliselt, ealiselt ega regionaalselt.
Meenutatavasti on usundiõpetus Eesti koolides alates 2010. aastast riiklikes õppekavades kirjeldatud aine, mis peaks edendama sallivust erinevate maailmavaadete suhtes ning arendama usulist kirjaoskust. Nagu Schihalejev oma ettekandes aga märkis, õpetatakse ainet siiski vaid keskmiselt igas kaheksandas koolis, tavaliselt üks või kaks kursust. Arenguruumi on. Ühiskonna valmisolek aine suhtes on uuringu „Elust, usus ja usuelust 2020“ põhjal kindlaks tehtud.
Liina Raudvassar
