Misjonär tuli meie kirikusse

EELK misjoni arengustrateegia dokumendi (2010. a) eessõnas ütleb tolleaegne peapiiskop Andres Põder „Kirik ei saa olla misjoneeriv, kui tema liikmed seda ülesannet ei teadvusta: kui see näib vaid vaimulike, mõne ametkonna või üksikute aktiivsete inimeste kohustusena. Nii inimlik on veeretada vastutust kellelegi teisele, olla kõrvaltvaataja rahvasummas, vajadusel ehk isegi salgaja. Kirik suudab just nii palju, kui palju panustavad tema liikmed üheskoos.“

Meiepoolne usu tunnistamine on ääretult vajalik, sest sellest sõltub meie vaimne kasv või hääbumine. See meenutab kristlasele ülesannet, mille täimiseks oleme ristimises saanud kohustuse, mida on võimalik täita ainult elades igapäevases osaduses Jumalaga. 

Eesti misjonitööl on pikk ja väärikas ajalugu. Tänapäeval ei räägita enam selgete piiridega sise- ja välismisjonist, kuna endised misjonäride läkitajad maad on ise kujunemas misjonimaadeks ja maadest, kuhu kunagi läkitati misjonäre, on saanud misjonäride läkitajad. 

Meie kirikus on esindatud mõlemas suunas misjoni tegevused. Oleme misjonäre läkitav kirik ja samas on EELKs tööd tegevad välismisjonärid. 

Kuidas meile saabuvad välismisjonärid? Oleme partnersidemetes Soome ja Norra misjoniorganisatsioonidega. EELKs on praegu 11 misjonäri. Kohtusime nendega eelmisel nädalal Saku kirikus iga-aastasel misjonäride päeval, kus misjonärid räägivad oma elust ja tööst Eestis.

Misjonäri kutsumine algab koguduse või praostkonna soovist kutsuda misjonär. Selgitame välja, millisesse töövaldkonda abi oodatakse. Vahendame selle vajaduse oma välispartneritele. Igal aastal toimuvad välispartneritel misjonäride koolitused. Kui selgub, et on sobiv kandidaat Eesti töö jaoks, hakatakse pidama läbirääkimisi võimaliku kandidaadi Eestisse suunamiseks. Meie omalt poolt loome sideme kohaliku kogudusega, kes on valmis misjonäri vastu võtma. Misjonäri vastuvõtmine on suur vastutus. Kohaliku koguduse vaimulik vastutab, et misjonäril oleks töökoht ja selged tööülesanded. Et misjonäril oleks tagatud koguduses vajalik töökeskkond. See tähendab, et misjonär tunneks ennast võrdväärse kogudusetöö tegijana nagu teised. Misjonikeskuse poolt on valmidus nõustada nii kohalikku kogudust kui ka misjonäri. 

Kui eeltöö on tehtud ja mõlemad osapooled on endiselt valmis koostööks, saadetakse EELK peapiiskopi allkirjaga kutse. Sellele järgneb misjonäri läkitava organisatsiooni poolt otsus misjonäri saatmiseks. Misjonäri tööle läkitamine on koguduste ja kiriku ülesanne. Sellepärast toimetatakse misjonäri õnnistamine ja tööle läkitamine erilise sündmusena. Tavaliselt toimub see pidulikult selle organisatsiooni suvekonverentsil, kus osaleb sadu ja tuhandeid kristlasi. Tavaliselt on kohal ka EELK kui kutsuja kiriku esindaja. Meie kui vastuvõtja koguduses toimub misjonäri tööle õnnistamine koguduse jumalateenistusel või misjonipäevadel. 

Igal misjonäril on tugikogudused, kes võtavad vastutuse oma koguduse misjonisaadiku majandusliku ja vaimuliku elu toetamise eest. Ei ole kerge elada ja töötada kodust kaugel võõra rahva seas võõra kultuuri keskel. Tugikogudused sõlmivad misjoniorganisatsiooniga kirjaliku lepingu, kus on sõnastatud, kuidas misjonäri toetatakse ja kes on koguduses misjonäri kontaktisik. See kontaktisik peab misjonäriga ühendust. 

Misjonäritöö nõuab ressursse. See koosneb peamiselt reisimise kuludest, palgakuludest, elamispinnale minevatest kuludest, tegevuskuludest ja vahel ka laste koolituskuludest. Kui me mõtleme nende summade peale ja meil Eestis töötavate misjonäride panusele, siis saame aru, et meid usaldatakse ja meie kirikule on tehtud märkimisväärne majanduslik panus. 

Püüdsin pisut avada seda töövaldkonda, mis võimaldab EELKs misjonäride töötamist. Oleme seeläbi palju õppinud olema rahvusvahelises kristlikus osaduses ja koostöös. Kõike seda saame kogeda Jumalat usaldades. Igaüks meist tohib olla kaastööline Jumala heades plaanides.

 

 

 

 

Leevi Reinaru,

misjonikeskuse juhataja