Lehenumber » Väljaanded » 2. veebruar 2005 Nr 5

Suursaadik Karin Jaani hindab olukorda realistlikult

Möödunud nädalal oli mõneks päevaks kodumail Eesti erakorraline ja täievoliline suursaadik Moskvas proua Karin Jaani, kes hiljutiste sündmuste valgel andis intervjuu ajalehele Eesti Kirik. Te osalesite 27. jaanuaril Eesti Kaubandus-Tööstuskojas peetud seminaril «Sihtturg – Venemaa» ja kõnelesite seal Venemaast kui Eesti partnerist. Milline partner Venemaa meie jaoks praegu on? Venemaa on meie partner kui partner ...

Taagepera

Sellel aastal toimus Vaimulike Konverents muinasjutulises Taagepera lossis hubase lumesaju ning ürgse metsakohina saatel. Taagepera on pärinud oma nime mõisnik Otto von Stackelbergi suguvõsalt, kellele kuulus Taagepera mõis aastatel 1674–1806. Alates 1819. aastast oli mõis von Strykide aadliperekonna omanduses. Hugo Bernhard von Stryk ehitas praeguse Taagepera lossi alles 1907–1912, kui Eestisse oli saabunud juba revolutsioonide aeg ja ...

Kodanikuühiskond kui hästitoimiv riik

Kodanikuühiskond on hästitoimiv riik tänu kõigi võimalustele osaleda otsustusprotsessides – nii võib kokku võtta Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) peamise mõtte. Riigikogu kiitis selle dokumendi heaks 2002. aastal. Kontseptsioon sõnastab kodanikeühenduste ja avaliku võimu partnerluse alused ja raamistiku kodanikuaktiivsuse elavdamiseks ja demokraatia tugevdamiseks Eestis. Kodanikuühiskonna ...

Konverents muinasjutulises Taagepera lossis

Vaimulike elust ja haridusestKonverentsi teisel päeval tegid lühitutvustuse Saarde teesidest Veiko Vihuri ja Urmas Viilmaa. Teeside autoriks on omaalgatuslik töörühm, kes pidas läinud aasta novembris kahepäevased mõttetalgud Saarde kiriklas. Selle tulemusel vormistati paberile rida mõtteid, et need hiljem peapiiskopile ja konsistooriumile esitada. Teesid koosnevad kolmest blokist: vaimulike ettevalmistus, kaadripoliitika ja ...

Tartu rahuleping kinnitas Eesti iseseisvuse

Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 85 aastat tagasi 2. veebruaril sõlmitud Tartu rahuleping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja. Selle tulemusena määrati kindlaks Eesti idapiir, samuti avas Tartu rahu Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina. 1924. a. üritas Nõukogude Venemaa Eesti valitsust kukutada, 1940. a aga okupeeris Eesti Vabariigi, mille tagajärgi oleme pidanud ...

Küünlapäev – suurte alguste päev

Täna pühitseme Issanda templissetoomist Tema 40. elupäeval 40 päeva pärast Jeesuse sündi läks Maarja templisse kombekohaselt ohverdama. Ei, ta ei viinud sinna küünlaid. Üksnes «paar turteltuvi või kaks tuvipoega» (Luuka 2:24), nagu seadus ette nägi ja vaesemale rahvale kohane. Püha tähistamine sai alguse varastel kristlikel sajanditel. Küünlad tulid ka mängu, kuid alles 11. ...

Kirikut tervendab planeerimine

Luterliku kiriku peapiiskopiks valitud Andres Põder on olnud koguduseõpetaja ja praosti kõrval ka poliitik ning õppejõud. Kunagisest revolutsioonilisest noorest pastorist on saanud kainelt mõtlev ja kirikurahva poolt kõrgelt hinnatud karjane. Kas peapiiskopiks valimine on teie elu muutnud? Elu tohutult muutunud ei ole, kuid igal inimesel on muutuste periood ebamäärane, sest tuleb palju õppida ja uusi ülesandeid ...

Eesti Kirik küsib: Mis on olnud kõige suurem muutus pärast seda, kui olete koguduse õpetaja ametist asunud piiskopi ametisse?

Kuno Pajula, peapiiskop aastatel 1987– 1994. Teenis enne peapiiskopi ametisse seadmist Tallinna Jaani kogudust: Kõige suurem muutus oli selles, et vastutuse koorem läks suuremaks. Kui enne oli tegu ühe koguduse muredega, kus oli koguni kaks õpetajat koguduse peale, lisaks juhatus, siis piiskopiametis oli vastutus hoopis suurem. On suur vahe, kas oled koguduse õpetaja või peapiiskop. Peapiiskopina tuli tegeleda ka üksikute õpetajate ...

Islami ühiskonna valamisest lääne vormi

Möödunud pühapäeval toimunud Iraagi esimeste formaalselt vabade, sisuliselt mitte-vabade valimiste järel võis lääne ajakirjandusest lugeda demokraatia võidust Iraagis. Iraak on lisaks Palestiina omavalitsusele ja Iisraelile kolmas Lähis-Ida riik, kus «eksisteerib ja areneb demokraatia». Väärtuste tasandil tähistavat see isegi läänelike väärtuste võitu fanaatiliste islami ...

Piiskopirüü kui sümbol

Pühitsemisel riietatakse vaimulik ametirüüsse. Diakoni, preestri ja piiskopi kaunis rüü ei ole tema ehtimiseks või isiku tähtsustamiseks. Vastupidi, ametirüü jätab kõrvale inimese isiku, tema tugevused ja nõrkused selle ülesande teelt, milleks teda on kutsutud ja seatud. Vaimuliku rõivad väljendavad tema töö ja läkitaja väärikust. Missugused nägid välja meie kodumaa ...

Müstiline lõpmatus

Vastuseks küsimusele «Kui teoloogiline on kirik?» Ettekanne Vaimulike Konverentsil Taageperas 25. jaanuaril 2005 Küsimus kiriku teoloogilisuse kohta eeldab, et kirik ei pruugi ilmtingimata olla eriti «teoloogiline». Kirik ilma teoloogiata - nagu on rõhutanud Elmar Salumaa ja mis oli esile toodud ka käesolevat konverentsi reklaamival voldikul - pole kirik, vaid pigem sekt, kus surutakse kõigile peale erisusi tappev ...

Kes peab kinni ustavast sõnast

Piibel ei anna meile kindlat piiskopiameti teoloogiat. See on olnud eri aegadel erinev sõltuvalt sellest, missugune on mingil ajal olnud kord ja kus see on kehtinud. Jeesuse aja juutluses on esinenud piiskopiameti ähmane eeskuju – paqid või mebaqer ('uurija, külastaja'). Näiteks esseenidel on see juht, kes tegeleb usklike hulgaga. Otsest sidet kristliku piiskopiametiga sel siiski leitud pole, kuna piiskopiamet on tõusnud algkirikus esile just ...

Tänane kõrghetk: peapiiskop pühitsetakse ametisse

Tänasel küünlapäeval pühitsetakse Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus ametisse Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku uus peapiiskop Andres Põder.Oma vaimulikuteed Viru-Nigula koguduses alustanud, on Andres Põder viimased viisteist aastat suure Pärnu koguduse eesotsas olnud ja viimastel aastatel ka Pärnu linnavolikogus saadikutööd teinud. Mitmekülgne kogemus nii vaimulikus kui ka poliitilises elus oli üks ...

Kirikust kui organisatsioonist

Kristlikke kirikuid saab oma organisatsioonilise struktuuri poolest liigitada kaheks vastanduvaks tüübiks: tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud kirikuks. Hierarhilise ehk tsentraliseeritud võimustruktuuriga kirikute peamisteks esindajateks on eelkõige katoliku, õigeusu ja anglikaani kirikud, mille kõrgemate tasandite juhtideks on piiskopid (paavst, peapiiskop, metropoliit, primaat või patriarh). Otsuste langetamine koondub sellises ...

Kirik vabaduste ajastul

Suvel Saksamaal hämmastas mind kirikudisko. See ei toimunud küll kirikuruumis, vaid vanas lossis, kuid korraldajaks oli katoliku kirik. Oleks mulle keegi keskkooli aegu seitsmekümnendate keskel öelnud, et kunagi kuulad sa Boney Mi Saksamaal kirikudiskol, oleksin arvanud, et ütleja on segi läinud. Veelgi «vingemat» mängiti sellel diskol (Van Halen'i Jump jne), kuid praegu ei üllata see enam kedagi. Isegi ...