Taagepera

Sellel aastal toimus Vaimulike Konverents muinasjutulises Taagepera lossis hubase lumesaju ning ürgse metsakohina saatel.
Taagepera on pärinud oma nime mõisnik Otto von Stackelbergi suguvõsalt, kellele kuulus Taagepera mõis aastatel 1674–1806. Alates 1819. aastast oli mõis von Strykide aadliperekonna omanduses. Hugo Bernhard von Stryk ehitas praeguse Taagepera lossi alles 1907–1912, kui Eestisse oli saabunud juba revolutsioonide aeg ja mõisatele hakati n-ö hingekella lööma. Hoone projekti autoriks on arhitekt Otto Wildau, kes on projekteerinud ka lähedalasuvate Holdre ja Karki mõisa peahoone.
Maja mõjub keskaegse linnusena, mida toonitab materjalide valik: robustselt murrutatud graniit koos krobelise krohvi ning soomusja kiltkiviga. Juba eemalt köidab pilku võimas 40meetrine lossitorn, rohked viilud, rõdud ja toekad korstnapiibud.
Mõisahoone sai 1919. aastal Vabadussõjas suurtükitulest tugevalt kannatada, kuid kohendati võõrandamisjärgselt kopsusanatooriumiks, mis avati 1922 ja tegutses 2000. aastani. 2002. aastast on mõisas pärast restaureerimist avatud hotell ja konverentsikeskus. Ajaloolise jaotuse järgi Viljandimaale Helme kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Valgamaale Helme valla territooriumile.