Koguduse teenimine on enam kui sütelkõnd

16. juulil seadis piiskop Tiit Salumäe koos assistentide assessor Ove Sanderi ja praost Tauno Toompuuga Lüganuse koguduse õpetaja ametisse Ulvar Kullerkupu, kes on kogudust diakonina teeninud 2021. aastast.

„Nüüdsest on kogu kogudus minu õlul ja kannan seda vastutust rõõmuga,“ ütleb Lüganuse koguduse õp Kullerkupp sisemise selgusega, olles ametisse seatud täpselt samal kuu- ja nädalapäeval kui kultuurilooliselt kogu Eestile oluline pastor Otto Wilhelm Masing.

Õp Ulvar tunnistab, et see fakt oli ka tema introduktsiooni jumalateenistuse aja valimise aluseks. „Ka 235 aastat tagasi oli pühapäev. Otto Wilhem Masingule oli Lüganuse kogudus esimene teenimispaik ja ehkki selle üle vaieldakse, siis just meie meetrikaraamatutes on näha, et Lüganuse perioodil võttis ta kasutusele õ-tähe. Ta on kahel erineval korral kirjutanud nime Tõnu õ-tähega. Seega ei saa öelda, et käsi libises ja täppide asemel tuli kriips. Trükikirja jõudis õ-täht muidugi hiljem, siis kui Masing oli juba Viru-Nigula õpetaja,“ jutustab äsja ametisse seatu.

Kogudusega laulatamise jumalateenistusel osales koos ametisse seadjatega üheksa vaimulikku, kelle seas pastoraalseminari ajal sooritatud praktika juhendaja õp Urmas Karileet, Lüganuse kogudust teeninud, ent nüüd emerituuris olev diakon Tõnis Tamm, senine hooldajaõpetaja Peeter Kaldur, õpingukaaslased õpetajad Külli Suurevälja ja Marek Alveus ning diakon Kristjan Paju. „Minu soov oli kutsuda kaasa teenima häid sõpru, vaimulikke, kellega on mul konkreetne side kogu sellel vaimulikuks kasvamise teel. Alates Nõmme Rahu koguduse õpetajast Ove Sanderist, kes mind ristis ja leeritas, ning lõpetades minu kursusekaaslastega, kellega koos teoloogiat õppisime,“ selgitab õp Kullerkupp.

Lüganuse juurtega Ulvar Kullerkupp alustas oma teekonda Jumala juurde 2004. aastal Nõmme Rahu koguduses. Pealinnas elava ettevõtjana otsustas ta 2010. aastal perega osta maja lapsepõlvepaika Lüganusele. Ehkki õp Kullerkupp nimetab, et on siiani n-ö poole kohaga pealinlane, siis vaimuliku teele asumisega on hetkel kaalukauss kaldumas enam Lüganuse poole. Lisaks ettevõtlusele ja koguduse teenimisele on ta endale võtnud ka ülesande hoida Narva ja Aa hooldekodude hoolealuste hinge.

Lüganuse koguduse puhul toob uus õpetaja esile, et kogudus on väga kokkuhoidev ja inimesed abivalmid. Teda rõõmustab, et viimastel aastatel on koguduseliikmete keskmine vanus tugevalt kahanenud. Oluline mõju on siinkohal taasalustanud pühapäevakoolil, kus osaleb umbes kümme last. Vaimulikus teenimises on õp Kullerkupule kõige südamelähedasem töö inimestega: „See toob alati rõõmu, kui näed, et oled saanud kedagi aidata. Kui inimesed lähevad pastoraadist kergema sammuga kui siia tulles, siis see ongi see, mis mind toidab.“

Usutletav märgib, et teda pole elus paelunud mugav äraelamine, vaid ta on eelistanud väljakutseid: „Eelistan oma elus väljakutseid, ei ole otsinud lihtsamat teed. Kunagi käisin Peep Vainu koolitusel, kus tuli sütel kõndida. Kui kõik pärast sütel kõndimist rõõmust hüppasid, siis mina kehitasin õlgu, sest olen pidanud oma elus palju rohkem pingutama, kui sütel kõndimiseks vaja oli.“

Lõpetuseks soovib ta tänada oma peret: „Alustasin õpinguid 50aastaselt ja seitse aastat töö ja pere kõrvalt õppida – see polnud kerge. Suur tänu perele, et pidasid need seitse aastat vastu!“ Et kodune toetus on jätkuv, seda ilmestab seik, et õp Kullerkupu abikaasast Aile Kullerkupust on nüüdseks saanud Lüganuse koguduse juhatuse esimees.

Kätlin Liimets