Konverents muinasjutulises Taagepera lossis

Vaimulike elust ja haridusest
Konverentsi teisel päeval tegid lühitutvustuse Saarde teesidest Veiko Vihuri ja Urmas Viilmaa.
Teeside autoriks on omaalgatuslik töörühm, kes pidas läinud aasta novembris kahepäevased mõttetalgud Saarde kiriklas. Selle tulemusel vormistati paberile rida mõtteid, et need hiljem peapiiskopile ja konsistooriumile esitada.
Teesid koosnevad kolmest blokist: vaimulike ettevalmistus, kaadripoliitika ja sotsiaalsed tagatised. Esimeses punktis peatuti väitel, et vaimulik ettevalmistus peaks olema pikem, kuna vaid akadeemilisele haridusele keskenduda ei saa. Oluline on ka spirituaalsuse kujundamisele kaasaaitamine.
Kaadripoliitikast kõneldes rõhutati, et koguduste vajadustele on vaja enam tähelepanu pöörata, määratleda minimaalne vaimulike arv ja kehtestada ühtne palgasüsteem.
Lähemalt töölepinguseadusest kõneldes märkis Urmas Viilma seaduse mittelaienemist «töötamisel usuorganisatsioonis kultusetoiminguid sooritava isikuna». Muu hulgas tõi ta esile ohu, et emerituuri siirduv vaimulik võib ühel päeval peavarjuta jääda.
Ent teesid, millest osavõtjad ülevaate said, olid igati asjalikud, sisendades lootust, et kui need ükskord praktikasse rakendatakse, on võimalik raskemates tingimustes töötavate vaimulike elu kergendada.

Kirik teoloogide silmis
Vaimulike Konverentsil pidas ettekande Tartu Ülikooli dekaan dr Riho Altnurme, kes püüdis juba varem esitatud teeside põhjal vastata küsimusele, kui kiriklik on teoloogia?
Muu hulgas arutles Altnurme selle üle, kas saab eraldada teoloogiat teoloogi usutunnistusest ning kas kiriklik mõtlemine on tingimata teoloogiline mõtlemine. Samuti võrdles ta omavahel individualistlikku, konfessionaalset, oikumeenilist ning pluralistlikku teoloogiat. Lähemalt tuli juttu Šveitsi päritolu roomakatoliku teoloogist Hans Küngist – kuidas ühest konfessionaalsest teoloogist sai viimaks oikumeeniline teoloog.
Viimaks järeldas Riho Altnurme oma ettekandes, et kiriklik teoloogia on konfessiooni põhitõdesid alalhoidev teoloogia ning omab identiteetihoidvat rolli. Kindlasti on enamus teoloogiat kiriklik, ent ka kiriklik teoloogia peab endas sisaldama mingil määral individualistlikku, oikumeenilist ja pluralistlikku alget.
Ettekandega teemal «Kiriklikust teoloogiast ja teoloogiliselt haridusest» esines mag Ove Sander, käsitledes teoloogia mõjutegureid viimase 15 aasta jooksul. Samuti püüdis ta välja selgitada teoloogilise hariduse eesmärke, otstarvet ning vahendeid peatudes viimaks refleksiooni e peegelduse mõistel ja tähendusel.
Konverentsi vääristas emeriitõpetaja kõne
Oma lauakõnes meenutas Laine Villenthal meie rahvaga seotud paremaid ning halvemaid aegu – kõike seda, mis meid jätkuvalt puudutab. Villenthal manitses meid mitte unustama seda, mille nimel me esivanemad on võidelnud, öeldes lõpetuseks: «Ei saa mööda minna ka kurvast tõsiasjast – üks osa meie kirikust asub veel okupeeritud maa-alal Petserimaal. Petserimaalased võitlesid ja langesid oma maa vabaduse eest. Nad puhkavad Petseri surnuaial. Nende haudu lahutab kodudest ja omastest raudne, võlts riigipiir. Rääkigem sellest õige Tartu rahu 85. aastapäeval Jumalale. Inimeste käes võimatu on Jumala käest võimalik – nii ütleb Jeesus. Aamen.»
EK