Vanale traditsioonile jätkuks

Rapla kirikus peetakse 26. oktoobril koraalipüha.
Üritus on jätkuks lauluraamatuaasta raames toimunud kirikumuusik-muusikaõpetaja päevadele ja koraalimaratonile Viljandis, ütleb korraldaja Elke Unt. Varem on selliseid laulupühi peetud, kuid sellisel kujul on see kindlasti esmakordne. Kuidas on neid Eestis peetud, sellest annab Raplas ülevaate liturgilise komisjoni esimees Tiit Salumäe.
Kasutada koraali mitmekesisust
Elke Undi sõnul on üritus suunatud kirikumuusikutele, õpetajatele ja ümbruskonna kogudustele, et nad saaksid uusi ideid, julgust ja praktilisi kogemusi. «Eesmärgiks on kasutada koraali mitmekesiselt: kaasata koor ja orkester, ühendada maakohtade koorid, panna laste- ja segakoor üheaegselt laulma liturgias olevaid võimalusi kasutades nii, et jumalateenistusest ei kujuneks üksiknumbritest koosnev koorikontsert, vaid muusika oleks liturgia loomulik osa sõnumi vahendajana,» täpsustab Elke Unt.
Kirikuõpetajate jaoks on korraldaja sõnul olulised kaks loengut: Soome kiriku jumalateenistuse- ja muusikakeskuse juhataja Kai Vahtola loeng luterlikust jumalateenistusest ja Lutheri vaateist muusikale. Kuulajatele selgitatakse Elke Undi sõnul teoloogilist tausta, kuidas eri ajastud on mõjutanud muusika kasutamist jumalateenistusel, miks oli muusikaelu 17.–18. sajandil kirikus hästi mitmekesine ja kuidas seda mitmekesisust üle tuua tänapäeva, kuidas kaasata teenistusse koore, muusikakollektiive, kes kirikusse ei kuulu.
Koraalimuusika kasutusvõimalustest ja olulisusest jumalateenistusel räägib Viljandi kultuurikolledži õppejõud Ene Salumäe.
On võimalik näha näitust August Topmanist, kelle sünnist möödus 120 aastat. Rapla kandist pärit kirikumuusik August Topman oli muusikuna olulisem kui Uku Masing kirjanikuna, on väitnud kodu-uurija Heldur Rahuoja. Topman asutas esimesed eesti akadeemilised koorid, võttis kasutusele hääleseade, algatas suurvormide esitamise, oli konservatooriumi ja kirikumuusikasekretariaadi üks rajajaid.
Suurejooneline jumalateenistus
Õhtusel uue missamuusikaga jumalateenistusel võetakse kokku päeva jooksul kuuldu, kuidas saab vanad vormid – Lutheri-aegsed kiriku kuldaja koraalid ja Bachi kantaadid – ühendada uue missamuusikaga ja seda kõike kohalike kooride ja muusikaõpilaste abiga. Koraaliseade kunstiline külg jääb segakoor Cantuse ja Rapla ühisgümnaasiumi lastekoori Riinimanda kanda. Koguduselaulu ja missamuusika liturgilist osa on Elke Undi sõnul lubanud kanda Juuru, Rapla ja Hageri koguduse koorid. Laulule aitavad kaasa Rapla muusikakooli viiuli-, trompeti- ja flöödiõpilased.
Keskpäevasele orelikoraalide kontserdile on tulemas Viljandi kultuurikolledži, Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonna ja Eesti Muusikaakadeemia tudengid. Akadeemilise õppega tegelevate koolide õppureile on see hea võimalus rakendada teooriat praktikas Rapla kiriku heal orelil.
Elke Undi sõnul peaks päevast kujunema hea näide sellest, mida kiriku jumalateenistuslik elu võiks sisaldada, milline misjoneeriv tähtsus on muusika kasutusel ja selle arengu ülevalhoidmisel meie kogudustes.
Koraalipühaga Raplas ei lõpe lauluraamatuaasta üritused, üks üritus on kindlasti tulemas veel novembris Tallinna Toomkirikus.
Rita Pokk