Valmis pühendusteos teoloogile

Seoses Jaan Kiiviti väärika tähtpäevaga ning tema emeriteerumisega on EELK Usuteaduse Instituut välja andnud peapiiskopile pühendatud artiklikogumiku.
Kiiviti poolt tehtu iseloomustamiseks saab olla vaid üks tee – koguda kokku ta arvukate, kuid samas väga erinevate kolleegide, õpilaste, sõprade ja mõttekaaslaste kirjutised. Kokku 26 kirjutist 27 autorilt Eestist, Soomest, Saksamaalt ja Norrast näitavad raamatu rahvusvahelist mõõdet. Autorite hulgas leiduvad kolm piiskoppi: Eero Huovinen Helsingist, Martin Hein ja Christian Zippert Kurhessen-Waldeckist. Lisaks paljude kiriku ametite esindajaid praostist ja assessorist koguduseõpetajateni.
Teoloogilise maastiku ulatus
Luterlaste kõrval on kaastööd teinud näiteks baptisti- ja vabakoguduste esindajad. Mitme välis- ja kodumaise ülikooli ja teoloogilise õppeasutuse kõrval on arvukamalt esindatud Usuteaduse Instituudi ja Tartu Ülikooli (TÜ) usuteaduskonna õppejõud.
Põhihulga eestikeelsete kirjutiste kõrval on kaks artiklit saksa ning kolm inglise keeles. Õnnitlejate nimekirjast raamatu lõpus ilmneb, et raamat on saanud teoks TÜ usuteaduskonna ning paljude EELK vaimulike, koguduste ja organisatsioonide rahalisel toel.
Raamatu avaloole, poeetilisele loole Agricolast, järgnevad seitse teaduslike ja esseistlike kirjutiste gruppi. Need näitavad mitte ainult, kui palju on Kiivitil sõpru, vaid demonstreerivad ka Kiivitiga seotud teoloogilise maastiku ulatust.
Juhtimine ja kuulumine
Esimesed neli artiklit käsitlevad kirikumeheks ja -peaks olemise raskusi keerulistel aegadel ehk räägivad Jaan Kiivit seeniori elust, isikust ja tegevusest. Teise artikligrupi märksõna Estica alla on koondatud uurimused EELK vaimulike ametiristidest, Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse ja peapiiskoppide suhetest, vaimulikest Vabadussõjas ning viimase eestikeelse Piibli saamisloost.
Kolmandas grupis uurivad kolme maa autorid oikumeeniliste suhete kajastamist Eestis ja arutlevad Soome luterlaste ning Vene õigeusklike suhete üle, Leuenbergi konkordia mõju üle eklesioloogilisele diskussioonile ja maakrahv Philippi rolli üle 16. sajandi Euroopas.
Praktilise teoloogia küsimusi puudutavas neljandas grupis visandab esimene essee põhijooni pastoraalseminari minevikust ja tulevikust Tallinnas ning teine mõtiskleb kirikliku noortetöö arendamise võimaluste üle.
Maine ja igavikuline
Kiivitile kui praktilisele teoloogile sekundeerib ka viies artikligrupp riituse erinevatest aspektidest. Lahatakse palvet ja meditatsiooni, riituse loomust, luterliku jumalateenistuse ideed ja Kyrie eleison’i vormeli kujunemist.
Kuuendas grupis annavad ühiskonna ja religiooni suhetest tunnistust sekulariseerumise mõiste, protestantliku tööeetika ja «teisega» kohtumise pedagoogilise iseloomu käsitlused. Viimane artikligrupp kõneleb igavikulisematest asjadest. Käsitletakse evangeeliumi mõiste kujunemist, Jeesuse Kristuse ülestõusmist, Jeesust kui meile võõrast ja omast ning gnoosise mõistet.
Raamatu väljaandjad loodavad, et Jaan Kiivit leiab kogumikust väärikat lugemisvara. Ent mitte ainult – kõik teoloogid, kristlased, üliõpilased, huvilised Eestis ja välismaal on kutsutud osa saama vaatlustest meie Issanda tegevuse erinevatele aspektidele siin maailmas.
Urmas Nõmmik