Välisuudised

Ususümboleid keelustav seadus
Prantsuse valitsus kiitis kolmapäeval, 28. jaanuaril heaks seaduse, mis keelab silmatorkavate religioossete sümbolite kandmise koolis. Valitsuse otsus tähendab vastuolulise seaduse, millega keelataks moslemi pearättide, juudi pigimütsikeste ja suurte kaelaristide kandmine, saatmist parlamendile arutamiseks.
Seaduseelnõus märgitakse, et koolides on keelatud kanda märke või riideid, mis «silmatorkavalt näitavad õpilase usulist kuuluvust». Vastuvõtmise korral jõustub seadus uuest õppeaastast 1. septembril.
^{Allikas: BNS}
Piibliöö Helsingis
Jaanuari lõpu nädalavahetusel toimus Soomes Ida-Helsingis asuva Roihuvuori koguduse Laajasalo kirikus piibliöö, mille eesmärgiks oli kõigile huvilistele tutvustada nii Piiblit kui ka vastvalminud kirikut.
Piiblit hakati lugema laupäeva õhtul kell kuus Uuest Testamendist ja lõpetati pühapäeva hommikul kell üksteist. Lisaks kogudusetöös osalejaile said piiblitekste 20 minuti kaupa lugeda ka teised soovijad, ent lugemist võis ka niisama kuulata või kiriku kohvikus kohvi juua. Pühapäeva keskpäeval peeti kirikus jumalateenistus.
^{Allikas: Kirkko ja kaupunki, 28.01.2004}
Vaimulikud teenivad tööpaikades
Ebakindlate töötingimuste tõttu tunnevad Soome töölised kasvavat vajadust kirikuõpetaja kosutava sõna järele tööpaigas. Ettevõtted võtavad kogudustega ise ühendust ja hetkel on suuremates tööstuspiirkondades osalise tööajaga erinevaid asutusi külastavaid õpetajaid paarikümne ringis.
Kui Helsingis töötavad kaks tööpaigaõpetajat koguni täistööajaga, siis kemilasi külastab oma tööpaigaõpetaja kahel nädalal kuus ja kümmekonda Tampere ettevõtet paar korda kuus. Kemi piirkonna tööpaigaõpetaja Tapio Karjula arvates vajatakse õpetajat inimsuhetes ja tööõhkkonnas tekkinud probleemide korral. Algul on kõige mugavam kohtuda suurema rühma inimestega, aga võimaluse peab andma ka personaalseks jutuajamiseks. Tuge vajavad ka tööliste perekonnad, ent kõige rohkem oodatakse kirikuõpetaja abi tööõnnetuse või kriisi korral isiklikus elus.
Soome luterlik kirik on tööpaigaõpetaja koolitust pakkunud juba alates 1958. aastast: kaheaastast neljast loengutsüklist ja kuuest praktikanädalast koosnevat koolitust nimetati algul tööstusseminariks, praegu tuntakse seda «Kirik ja ühiskond»-nimelise seminarina. Populaarsel kursusel on aastate jooksul käinud üle 200 kirikutöö tegija, õpetaja ja diakoni. Viimasel ajal on arutletud võimaluste üle toetada just väiksemaid asutusi ja ettevõtteid minimaalse koguduse raha eest.
Kirik on eemaletõrjututega alati tegelenud: 1990ndatel hakati rohkem toetama töötuid ja viimastel aastatel on esile kerkinud töö uimastisõltlastega.
^{Allikas: Helsingin Sanomat, 1.12.2003}
Margot Vent