Vabariigi sünnipäeva tähistati ka kodust eemal

Vabariigi aastapäeva jumalateenistuste korraldamine tähendas kolme suurema eesti kogukonna külastamist Inglismaal.

Aadu Must kirjutab raamatus «Siber ja Eesti» meie kaasmaalaste elust Tsaari-Venemaa kaugetel Siberi aladel. Ühtlasi antakse ülevaade luterliku kiriku ja selle vaimulike püüdest igati tagada ka sellistes oludes eestlaste vaimulik teenimine.
Kuna eestlaste kogukonnad asusid Siberis üksteisest kaugel, siis oli vaimulik teenimine võimalik vaid nn rändpastorite toel. Nii on dokumentide põhjal võimalik tuvastada, et Ida-Siberi pastor Karl Kossmann pidi rändpastorina läbima oma piirkonna teenimiseks ja eri asulate külastamiseks 1862. aastal kokku 7195 kilomeetrit.

Tugevaim kogudus
Rändpastorite tegevusest lugedes tekkis paratamatult äratundmine, sest juba aastaid ei ole Inglismaa eestlastel olnud oma vaimulikku. Suurematel tähtpäevadel kutsutakse vaimulik üheks või sageli mitmeks teenistuseks Eestist. Allakirjutanul on olnud au mitmel aastal külastada seda kauget ja kaunist maad ning Inglismaa linnades eestikeelseid jumalateenistusi läbi viia.
Sel aastal oli Inglismaa eestlastel kavas vabariigi aastapäeval korraldada kolm eestikeelset jumalateenistust. Jumalateenistuse soovist olid teada andnud Põhja-Inglismaa, Kesk-Inglismaa ja Londoni eesti kogudused. See tähendas aga vaimulikule rännakut läbi terve Inglismaa.
Põhja-Inglismaa kogudus on läbi aegade olnud üks tugevamaid eesti kogudusi pagulusaastate algusest alates. Kogudust on teeninud mitmed nimekad pastorid, kellest eraldi võiks välja tuua praeguse EELK Välis-Eesti piiskopkonna piiskopi Andres Tauli.
Koguduse jumalateenistusi korraldatakse Bradfordi linnas sealses Eesti Kodus. Koguduse mureks on see, et eestlased elavad piirkonnas väga hajali. Peale eestlaste käib jumalateenistusel eestlaste ingliskeelseid järeltulijaid.
Eesti Vabariigi aastapäeva peeti väärika pidulikkusega. Eestist oli peale vaimuliku kutsutud ka muusikud Toomas Oks ja Kristi Kool. Aastapäeva auks kaeti laud eestipäraste toitudega.
Bradfordist 106 miili ehk 170 kilomeetrit lõuna pool asub Leicesteri linn, mis on Kesk-Inglismaa koguduse tegutsemise asukohaks. Koguduse ja Leicesteri Eesti Maja tegevus on alati olnud tihedalt seotud. Jumalateenistused toimuvad pea eranditult Eesti Majas.

Südamlik vastuvõtt
Leicesteri koguduse jumalateenistused on ühed osavõtjaterohkemad eestikeelsed jumalateenistused Inglismaal. Peale jumalateenistuse peab vaimulik arvestama kodukülastustega, sest mitme ustava koguduseliikme osavõtt teenistusest on kõrge vanuse tõttu võimatu. Aastapäeva jumalateenistusele järgnes kontsert, kus esinesid Mari Ronimois ja Liina Kuill Eestist.
Vahest kõige nooruslikuma jumalateenistusest osavõtjaskonnaga võib esile tõsta Leicesterist 100 miili ehk 160 kilomeetrit lõuna pool tegutsevat Londoni kogudust. Kogudusel ei ole praegu kindlat jumalateenistuse pidamise kohta ning teenistused toimuvad erinevates Londoni luterlikes kirikutes. Aastapäeva jumalateenistus peeti Londoni Soome kirikus.
Londonis elavate eestlaste hulka hinnatakse teiste linnadega võrreldes kõige suuremaks. Kuna Londonis asub ka Eesti suursaatkond, siis tavapäraselt võtab teenistustest osa saatkonna toimekas pere ning suursaadik Aino Lepik von Wirén. Kauniks traditsiooniks on saanud Londoni Eesti Seltsi segakoori esinemised koguduse jumalateenistustel.
Inglismaal oli kõikjal võimalik kogeda kogukonnana võõrsil elavate kaasmaalaste ühtehoidmist ja sooja vastuvõttu. Kui arvestada rännaku alguseks Tartut, siis tuli sellel korral kolme Inglismaa koguduse külastamiseks läbida kokku 4250 kilomeetrit.
Valdo Lust,
politseikaplan

 

23. veebruari jumalateenistus Peterburi Jaani kirikus