Vabaduse ajalugu. Taastulemine

16. november 1988, Eesti NSV Ülemnõukogu kuulutas välja suveräänsusdeklaratsiooni. Ülemnõukogu kuulutati Eestis kõrgeima võimu kandjaks.
11. märts 1990, Eesti Kongressi I istungjärk.
18. märts 1990, valiti ENSV Ülemnõukogu XII koosseis, kes võttis vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest.
23.–24. märts 1990, Eestimaa Kommunistliku Partei XX kongress, võeti vastu otsus toetada Eesti riiklikku iseseisvust.
8. mai 1990, Ülemnõukogu kuulutas kehtetuks nimetuse ENSV, kasutusele võeti nimetus Eesti Vabariik. Ülemnõukogu hoonele heisati sinimustvalge.
15. mai 1990, Interrinne ründas Toompead.
18. jaanuar 1991, barrikaadid Toompeal.
3. märts 1991, iseseisvusreferendum.

Augustipäevad 1991
12. juuni, Boriss Jeltsin võitis Venemaa presidendivalimised.
13. august, peaminister Edgar Savisaar kohtus kolleeg Valentin Pavloviga, teemaks majanduslepingu sõlmimine.
14. august, Ülemnõukogu vene fraktsioon esitas ettepaneku arutada liidulepingu projekti. Asja ei arutatud.
15. august, ajakirjanduses ilmus teade Balti sõjaväeringkonna lähenevatest õppustest.
16. augustiks olid kavandatud Eesti ja Vene delegatsiooni kohtumine, et käsitleda hinnangut 1939.–1940. aasta sündmustele Eestis ja majandussuhteid.
19. augusti varahommikul algas Moskvas Riikliku Eriolukorra Komitee juhtimisel riigipööre. Relvastatud üksused asusid täitma korraldust taastada Balti riikides «kord ja seaduslikkus». Tallinna lennuväljal maabus transpordilennuk 50 dessantväelasega. Keskpäeval kogunes Ülemnõukogu ja Eesti Komitee juhatus, kell viis algas Toompeal juhatuste ühisnõupidamine. Ülemnõukogu võttis vastu otsuse asuda realiseerima iseseisvusreferendumi otsust.
20. august, jätkus arutelu iseseisvuse taastamise otsuse üle. Algas hääletus. Kell 23.03 kuulutas Ülemnõukogu Eesti riigi taas iseseisvaks.
21. augustil selgus Moskvas, et putš on läbi kukkunud, võim läks Boriss Jeltsini kätte. Moskvast tuli käsk dessantväelased Eestist välja viia, sh teletorni juurest.
Allikas: M. Laar, U. Ott, S. Endre, «Teine Eesti», 1996.