Uued tuuled Moskva poolt

EELK esindajana käis välissuhete komisjoni liige Peeter Kaldur oktoobri alguses Moskvas SRÜ riikide ja Baltimaade Kristliku Konfessioonidevahelise Konsultatiivkomitee taasasutamise istungil.
Kohtumise kokkukutsuja ja võõrustaja rollis oli Vene õigeusu kirik. Arutlusteemaks kristlus kaasaegses maailmas, nii rahvuslikul kui ka oikumeenilisel tasandil.
Kohtumise lõpus võeti vastu ühisavaldus, milles väljendati toetust rahu loovatele tegevustele, pingutustele ja üleskutsetele, mida Kaukaasia konfliktiga seoses on teinud nii Moskva ja kogu Venemaa patriarh Alek­­sius II kui ka Gruusia katoolikos-patriarh Ilia II. Rõhutati vajadust rahule ning vaenupoolte lepitusele. Kõik kohal olnud kristlike kirikute esindajad olid veendunud, et leppimine nii rahvuslikul kui üleilmsel pinnal on ääretult oluline.
Komitee loodi 1996. a ning läks vaikselt hingusele 2001. a. Peeter Kaldur seab kahtluse alla tegevuse vaibumise väidetava põhjuse, konflikti rooma-katoliku kirikuga. «Tollal polnud lihtsalt sellist komiteed vaja.»
Augustisündmused Gruusias olid nüüd üheks komitee taasmoodustamise põhjuseks, arvab ta, sest metropoliit Kirill, Vene õigeusu kiriku välissuhete osakonna juhataja, pidas kohtumisel vajalikuks rõhutada seda, et konflikti ajal oli tal pidev telefoniühendis Gruusia katoolikos-patriarhi Ilia II-ga, mis aitas kaasa vastastikku objektiivsema info vahendamisele.
«Kindlasti mängis komitee taasasutamises rolli Vene õigeusu kiriku valmisolek peatada oma kuuluvus Euroopa Kirikute Konverentsi, mis sündiski üheksa päeva hiljem, ja vajadus sellise rahvusvahelise organisatsiooni järele, mille kaudu kostaks õigeusu kiriku hääl. Peamiseks põhjuseks tundub aga olevat õigeusu kiriku ja kogu Venemaa aeglane nihkumine isolatsiooni ning vajadus selle vastu võidelda,» hindab Kaldur olukorda.
Õhkkonna pingestumise vältimiseks lükkas kirik tagasi Venemaa presidendi kantselei soovi saata oma esindaja komitee koosolekule. «Rääkisin peapiiskop Edmund Ratziga (ELKRAS) ja olime ühel meelel selles, et me ei saa ühineda lõppdokumendiga, kui selles on mingeid soovimatuid poliitilisi seisukohavõtte. Ilmselt olid samal seisukohal ka teised Balti riikide kirikute esindajad,» ütles Kaldur, kes hindab kõrgelt metropoliit Kirilli poolt väljendatud seisukohta väikeste kirikutega arvestamise vajadusest.
Valiti konsultatiivkomitee presiidium, millesse kuuluvad koosoleku kaasjuhatajad, ning kaheksaliikmeline sekretariaat, kuhu kuulub ka Läti katoliiklane Ilmar Tolstovs ning ainsa luterlasena Peeter Kaldur. Kaasjuhatajad on metropoliit Kirill, rooma-katoliku kiriku Moskva piiskopkonna peapiiskop Paolo Pecci ja Venemaa evangeeliumi kristlaste-baptistide liidu välissuhete osakonna juhataja Vitali Vlasenko.
Konsultatiivkomitee istungil oli osavõtjaid kaheksast riigist: esindatud 5 luterlikku kirikut, 4 rooma-katoliku kiriku piiskopkonda, 5 õigeusu kirikut, Armeenia kirik, baptistid, nelipühilased, adventistid.

Sirje Semm