Uue lauluraamatu koostamise tegus aasta

2020. aasta jääb meelde erakordsena. Peamine põhjus on muidugi raske haigus, mis oma levikuga sulges uksi, sundis koju jääma ning külvas parasjagu segadust. 

Keerulises olukorras hakkasime kõik käituma ja oma tegevusi korraldama uutmoodi. Üheks selliseks uuenduseks on on­line-koosolekud, mille kohta ei tea täna keegi öelda, kauaks niisugusel moel töötama jäädakse. Võimalik, et ka siis, kui piirangud maha võetakse, kohtume ikka ja jälle just online’is, sest mingis mõttes on selline koosoleku pidamine praktilisem. 

Aega tuli juurde

Lauluraamatukomisjoni tegus aasta on jäämas seljataha. Ka meie kohtusime interneti vahendusel tavatult palju ning tundsime seejuures puudust reaalsest kokkusaamisest. Teisalt jälle võib tõdeda, et „tänu“ pandeemiale ja kodukontorisse jäämisele sai ehk lauluraamatu koostamise töö just jõudu ja ka aega juurde. Aega selles mõttes, et kui kuhugi sõitma ei pidanud, siis üle Eesti elavad komisjoniliikmed võitsid sõidu ärajäämise arvelt aega juurde. 

Meie komisjoni tööd kodukontoris töötamine ei seganud, vastupidi – laulude analüüsimine, redaktsiooniotsuste tegemine, alternatiivsete viiside otsimine jms vajaski süvenemist ja ka aega, milleks keeruline olukord meid omamoodi sundis.

Lauluraamatukomisjon pidas sel aastal kokku 12 koosolekut. Neist mõned toimusid ka reaalse kohtumisena, kuid enamik kordi nägime üksteist läbi arvutiekraani. Komisjoni eesmärk oli 2020. aastaks valida kiriku laulu- ja palveraamatust 400 koraali, mis võetakse üle uude lauluraamatusse. See suurim ülesanne sai täidetud. 

Hea oli toetuda vaimulike, kirikumuusikute ja koguduseliikmete arvamustele, mis laekusid meile läbi küsitluste. Seejuures oli hea meel tõdeda, et arvamused olid üsna üksmeelsed. Laulud, mida lauldakse meie kogudustes rohkem, eristusid edetabelites selgelt.

Koguduste kaasamine

Algupäraste vaimulike tekstide konkurss toimus samuti. Selle tulemused alles selguvad, kuid juba praegu võib öelda, et vaimulikku lauldavat luulet kirjutatakse meil vähe. On mõistetav, et koraaliteksti kirjutamine polegi nii kerge. Lisaks riimide leidmisele tuleb tähelepanu pöörata sisule, mis peaks kõnetama inimesi ja milles oleks selge sõnum. 

Lauluraamatukomisjoni projektijuhina võin öelda, et komisjon ja kõik toimkonnad, keda on hetkel tegutsemas 11, on toimetanud sel aastal väga aktiivselt. Toimunud on tohutul hulgal koosolekuid, kus on arutletud, vaieldud, redigeeritud koraalide rütme, neid uuesti harmoniseeritud, sõnu uuesti ritta seatud või suisa tõlgitud, kompromisse tehtud, alternatiivseid viise vanadele koraalide otsitud ja uusi kirjutatud jne. Siinkohal tahan öelda kõigile suur, suur tänu. 

On olnud intensiivne ja erakordne aasta. Töö, mida oleme sel aastal teinud, ei paista ehk veel avalikkusele nii selgelt kätte, kuid järjest enam on soov tulla välja ja olla pildil, et kogudused saaksid olla veelgi rohkem osa kogu protsessist. 

Ilmunud jõululaulude laululeht

Suurimaks väljakutseks sai jõululaulude laululehe väljaandmine. Püüdsime sellel kajastada nii vanu ja meie jaoks väga olulisi ning traditsioonilisi laule kui ka uusi või siis redigeeritud vanu laule. Oleme ootus­ärevuses, kuidas need laulud kogudustes vastu võetakse. Tuletame endale ikka ja jälle meelde, et uut lauluraamatut teeme koos ja meile kõigile, mistõttu on tagasiside ja kaasa mõtlemine väga teretulnud. 

Rõõmustame, et oktoobris toimunud kirikumuusikute konverentsil oli võimalus lauluraamatu koostamisest rääkida mitmel erineval moel. Seejuures näha, kuidas teema kirikumuusikuid puudutas, neis küsimusi tekitas ja samas kaasa mõtlema pani. 

Keerulisel ajal, kui laulmine on vaat et suisa ära keelatud, on muidugi paradoksaalne tegelda just lauluraamatu väljaandmisega. Ometi – me teeme seda ja anname endale aru, et rasked ajad mööduvad ning küll tuleb taas aeg, kui laulmine on lubatud ja oodatud. 

Soovin kõigile rahulikku advendiaega, õnnistatud jõulupühi ja laulurohket uut aastat!

Sigrid Põld,

lauluraamatukomisjoni projektijuht