Usuteaduse instituut jätkab rakenduskõrgkoolina
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Uudis / Number: 1. juuni 2011 Nr 26 /
Eesti vanimale eraülikoolile, alates 1946. aastat meie luterlikule kirikule katkematult kaadrit koolitanud usuteaduse instituudile (UI) sai 27. mail osaks ebameeldiv sõnum, kui Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu tegi teatavaks oma otsuse. Hindamisele kuulunud viiest õppekavast pälvisid negatiivse hinnangu kaks: sotsiaalteenuste õppekavagrupi magistriõpe ja usuteaduse õppekavagrupi doktoriõpe. Nimetatud õppekavadele ei andnud hindamisnõukogu akrediteeringut. Arvustajate hinnangul on veidi enam kui saja üliõpilasega kooli nõrgaks kohaks mitte antava hariduse halb kvaliteet, vaid ressursside piiratus õppetöö läbiviimiseks ning korraliste õppejõudude nappus.
Sellest, et doktoriõpe ei saanud jätkamiseks luba, sätestub ettekirjutus, mille kohaselt ei saa UI tegevust jätkata eraülikoolina, vaid peab muutma oma staatust rakenduskõrgkooliks.
positiivse hinnangu pälvisid ning said jätkamiseks loa kolm väga vajalikku õppekava: akadeemilise usuteaduse bakalaureuse- ja magistriõpe ning kristliku kultuuriloo magistriõpe.
Mida toob tulevik, küsis Eesti Kirik UI rektorilt prof Randar Tasmuthilt. «Hetkel on vara midagi kindlat pakkuda. Info EKKA otsusest on veel nii värske, et me ei ole jõudnud seda analüüsida ega konkreetseid tulevikusamme planeerida,» selgitab ta, lisades, et lähipäevadel seisavad ees läbirääkimised UI omaniku, EELK konsistooriumiga. «Määrava tähtsusega on, mida arvab omanik, kelle oma kool on,» toonitab ta.
Tasmuth selgitab, et teoreetiliselt on edasiminekuks kolm varianti: reorganiseeruda iseseisvaks rakenduslikuks õppeasutuseks; kolledži tüübi alusel liituda Tartu ülikooliga; moodustada ühtne õppeasutus koos teiste Eestis tegutsevate teoloogiliste (era)kõrgkoolidega. Teise ja kolmanda variandi realistlikkus oleneb ka teistest õppeasutustest. Mingit eelistust ühegi skeemi kasuks praegu UI juhtkonnal veel ei ole.
UI doktorant Kristel Engman, kelle õpingud on lõpusirgel, kinnitab Eesti Kirikule, et uudis doktoriõppe akrediteeringu peatamisest ei tekitanud temas muserdust. «Põhiõpe on mul läbitud ja vajalikud ainepunktid käes, doktoridissertatsiooni plaanisin sügisel esitada, nüüd võib tekkida muidugi küsimus, kellele,» vahendab ta hetkeemotsioone.
Liina Raudvassar