Usk valimistulemust mõjutamas

Ka seekordsete, demokraatide kandidaadi Joe Bideni võiduga lõppenud USA presidendivalimiste puhul ei saa üle ega ümber religiooniteemast. 

See pole üllatav, sest võrreldes eurooplastega on ameeriklaste seas märksa rohkem aktiivseid usuinimesi. Selle taga on osalt ilmselt riigi ja kiriku suhete ajaloolised eripärad. Euroopa domineerivad kirikud said valitsejatelt nimelt küll privileege, kuid see muutis nad ühtlasi riigist sõltuvaks. Ühtlasi äratasid kiriku sidemed võimulolijatega mõistagi opositsiooniliselt meelestatud ühiskonna osas ka kiriku- ja usuvastaseid meeleolusid.

Mõjukas huvigrupp

USA-s seevastu on riik algusest peale olnud religiooniküsimustes erapooletu. Tegutseb loendamatu arv usuühendusi, mille hea käekäik sõltub nende liikmete endi panusest. Kirikute mainele on poliitilistest vastuoludest eemalejäämine hästi mõjunud ning ka usuelu on sellest küllap pigem võitnud.

Tugeva domineeriva kiriku puudumine ei tähenda samas, et usuinimeste hääl USA poliitikas kõlama ei jääks. Vastupidi, alates 1970. aastatest on konservatiivsed kristlased kujunenud mõjukaks huvigrupiks, mistõttu neile olulised küsimused kerkivad tavaliselt esile ka valimiskampaaniates.

Äsjastegi valimiste puhul pakkusid kõneainet konservatiivsuse poolest tuntud valgenahalised evangelikaalid, kes moodustavad umbes viiendiku valijaskonnast. USA suuremate telejaamade tellitud lävepakuküsitluse kohaselt hääletas neist Donald Trumpi poolt tervelt 76%. Trumpi toetas ka 62% muudest protestantidest ning veidi alla poole katoliiklastest. Seevastu ligi kaks kolmandikku mitteusklikest valis Joe Bideni.

Määravaks kandidaatide seisukohad

Usulistest tõekspidamistest märksa rohkem mõjutas valimisotsust siiski nahavärv, mis näitab ilmekalt rassipingete teravust ühiskonnas. Näiteks mustanahalistest meestest hääletas 80% Joe Bideni poolt, mustanahalistest naistest aga koguni 91%. Bidenit toetasid avalikult ka paljud afroameerika kirikutegelased ning liberaalsete vaadetega valged usklikud.

Seevastu valgete konservatiivsete kristlaste jaoks osutusid määravaks kandidaatide seisukohad seksuaalsuse ja abordi küsimustes. Just ilmselt seetõttu hääletasidki nad Trumpi poolt, ehkki ei pruukinud tingimata selle vastuolulise riigimehe suhtes erilist isiklikku sümpaatiat tunda. Teisalt oli  neile kahtlemata meelepärane Trumpi asepresidendikandidaat Mike Pence, kes on tuntud „uuestisündinud“ usu­inimese, tugeva Iisraeli riigi toetaja ning abordivastasena.

Seekord konservatiivid presidendivalimistel küll oma tahtmist ei saanud, kuid see ei tähenda nende mõjuvõimu olulist vähenemist. Tänu Trumpi ajal ametisse nimetatud uutele kohtunikele saavutasid nad ju kindla enamuse ülemkohtus, millel on USA riigivalitsemisel oluline kaal. Samuti on vabariiklikul parteil häid väljavaateid säilitada enamus parlamendi ülemkojas senatis.

Kindel võib olla aga igatahes selles, et hoolimata ka USA-s viimastel aastakümnetel jõudsalt toimunud ilmalikustumisest mängib usk sealses poliitikas veel kaua olulist rolli.

Rain Soosaar