Urmas Viilma viib EELK sõnumi Kirikute Maailmanõukogusse

Äsja Lõuna-Koreast Eestisse naasnud kantsler Urmas Viilma kinnitab Eesti Kirikule Kirikute Maailmanõukogu X assambleest ülevaadet andes, et olles valitud seitsmeks aastaks selle mastaapse organisatsiooni keskkomiteesse, loodab ta seal tutvustada EELK häid kogemusi ja põhimõtteid.

Millistele küsimustele või probleemidele keskendus möödunud nädalal Kirikute Maailmanõukogu X assamblee?
Urmas Viilma: Kirikute Maailmanõukogu (KMN), kuhu kuulub 345 liikmeskirikut protestantlikust ja õigeusu maailmast, kogunes oma kümnendale assambleele ehk täiskogule Lõuna-Koreas Busanis.
Täiskogu istungid toimuvad iga seitsme aasta tagant, et viia läbi korralisi ja organisatsiooni põhidokumentides sätestatud toiminguid. Samas, kogunetakse ka selleks, et kujundada ühine seisukohti küsimustes, mis puudutavad maailma elanikkonda või kristlaskonda laiemalt. Nõnda valiti seekordsel täiskogul 761 delegaadi poolt seitsmeks aastaks uus 150-liikmeline keskkomitee ning 8 piirkondlikku presidenti. Euroopa piirkonna presidendiks valiti Rootsi luteri kiriku praegune peapiiskop Anders Weiryd. Täiskogu kuulas ära KMNi peasekretäri dr Olav Fykse Tveiti ja avalike suhete komitee aruanded tehtust ning kujundas mitmeid üldpoliitilisi seisukohti, muu hulgas seisukohad kodakondsuse või riigita jäänud inimeste (nt mustlased) õigustest maailmas, Korea poolsaare rahust ja taasühinemisest ning kristlaste keerulisest olukorrast Kesk-Idas.
Peale selle märgiti ära eraldi seisukohavõtuga Türgi sultaniriigi armeenlastevastase genotsiidi 100. aastapäev, samuti sõnastati eesmärk liikuda tuumaohuvaba maailma poole. Keskkomitee valis omakorda veel 23-liikmelise täitevkomitee, kuhu ainsa Põhjamaade luterlaste esindajana pääses piiskop Simo Peura Soomest.

Assamblee korraldati Lõuna-Koreas. Millist tähendust see omas?
Aastate eest, kui keskkomitee pidi langetama otsuse, kus viia läbi järgmine täiskogu, olid omavahel võistlemas Damaskus Süürias ja Busan Lõuna-Koreas. Mõlemad kohad olid valitud poliitiliselt sensitiivsetena. Tookord võitis suure ülekaaluga Busan. Täna võime kinnitada, et Damaskuses, kus praegu valitseb sõjaolukord ja toimud on ka kristlaste tagakiusamised, poleks täiskogu toimumine võimalik olnud. Loomulikult on olukord Lõuna-Koreas rahulik ja inimesed elavad oma igapäevast elu nagu igas teises arenenud ja demokraatlikus riigis, aga õhus on pidev, kuid korealaste jaoks harjumuspärane pinge Põhja-Koreaga.
Sel ajal, kui Lõuna-Koreas toimus KMNi täiskogu, ei teinud Põhja-Korea ühtegi ähvardavat käiku oma lõunanaabri suhtes. Samas oli korea rahva vägivaldne lahutatus üks põhilisemaid teemasid, mida ametlikes sõnavõttudes nimetati ja millest palju ka üldisemalt kõneldi. Põhja-Koreast ei osalenud poliitiliselt keerulise olukorra tõttu täiskogul ka ühegi kiriku esindajaid. Kuna assamblee teema oli «Elu Jumal, juhi meid õigluse ja rahuni», siis kõlas see Korea kontekstis eriti kohaselt.

Kui palju on Lõuna-Koreas luterlasi ja kui sarnane sealne luteri kirik on EELKga?
Luterlik kirik on Korea kontekstis tõeliselt miniatuurne, kokku hinnanguliselt 5000 liiget ja 61 kogudust. Kas Busanis luterlasi on, ei suutnudki ma selgusele jõuda, kuid pealinnas Soulis on vaid kaks luterlikku kogudust.
Sarnasusi võib leida küll. Osalesime nädalavahetusel jumalateenistusel selles koguduses, mis tegutseb luterliku ülikooli juures. Teenistus oli küll koreakeelne, kuid jumalateenituse ülesehitus sarnanes üks ühele meie uues käsiraamatus toodud korraga. Ka ristimis- ja konfirmatsioonitalitus, mis teenistuse sees läbi viidi, toimus sarnase korra kohaselt. Kolmest ristitavast kaks olid täisealised, mis on üsna iseloomulik ka meie kogudustes.
Teist Souli kogudust külastada ei õnnestunud, kuid Luterliku Maailmaliidu president, Palestiina luterlaste piiskop Munib Younan Jeruusalemmast, kellega kõrvuti bussis sõitsime, teadis rääkida, et see kirik saab majanduslikult hästi hakkama tänu kinnisvarale, mida on soetatud. Väidetavalt kuulub kirikule Soulis 25 büroohoonet, mille renditulust kirikutööd ja vaimulike palka finantseeritakse.

Kui tihe oli KMNi suurkogunemise päevakava? Kas jagus aega ka maa avastamiseks?
Tööpäevad assambleel olid väga väsitavad ja kestsid keskmiselt 12 tundi. Päev algas hommikul palvusega kl 8.30 ja lõppes õhtupalvusega kl 19.30. Seejärel viis buss hotelli ja tuli hakata otsima õhtusöögi võimalust, sest seda ühiselt ei korraldatud. Iga päev tuli läbi töötada tohutu hulk ingliskeelseid materjale, samuti suhelda kümnete ja kümnete inimestega, osaleda erinevates töötubades ja töörühmades.
Kõigi osalejate jaoks oli eriline 2.–3. novembri nädalavahetus, sest siis tööistungeid ei peetud ja toimusid väljasõidud. Juba enne Koreasse saabumist tuli ennast registreerida nädalavahetusprogrammi, et korraldajad teaksid arvestada inimeste hulgaga erinevatel väljasõitudel. Mina valisin võimaluse sõita pealinna Souli ja osaleda sealses kavas. See tähendas seda, et 800 Souli programmis osalejat paigutati Busanis erirongi peale ja sõidutati läbi poolsaare lõunast põhja. Soulist sõidutati kõik bussidega Põhja- ja Lõuna-Korea piirile, et selgitada korea rahva keerulist ja dramaatilist saatust ning olukorda seoses rahva ja riigi jagunemisega kaheks väga erineva poliitilise juhtimise ning elatustasemega riigis.
Õhtul toimus Souli ühes paljudest presbüterlikest nn megakirikutest õhtuprogramm koos piduliku õhtusöögiga. Kirik, kuhu kõik osalejad viidi, oli 5000 istekohaga kontserdisaal. Siin toimus Korea kultuuri, ajalugu ja eriti 130aastast protestantlikku kirikuajalugu tutvustav sõu, mis sisaldas numbreid rahvamuusikast, -tantsudest, -lauludest. Õhtu lõppedes jagati kõik osalejad konfessioonidest lähtuvalt erigruppidesse ning paigutati ööseks kodumajutusse või majutuskohtadesse. Luterlased paigutati Korea Piibliseltsi külalistemajja. Järgmisel hommikul viidi osalejad oma konfessioonist lähtuvalt jumalateenistustele.
Täiskogu eelviimase päeva hommikupoolikul, kui istungeid ei toimunud, kasutasin juhust ja sõitsin vaatama üht Korea vanimat ja kuulsamat 7. sajandist pärit budistlikku kloostrit, et ennast pisut harida Korea suurima toetajate arvuga usulise grupi tegevusest. Selles kloostris üllatas mind kaasaegsus. Klooster võtab iga päev vastu inimesi mistahes rahvusest ja religioonist, selleks et anda neile võimalus mediteerimiseks ja vaimulikuks praktikaks. Inimesed võivad kloostrisse jääda teatud tingimusel nädalateks või kauemakski. Kloostril on kaasaegne kodulehekülg, millelt nägin, et selline kloostriretriit, nagu me seda kristluseski tunneme, on budismis väga levinud ja kasutatud maailmast kõrvaletõmbumise viis. Kui mina kloostrikompleksi külastasin, viibisid seal samal ajal kümnete bussidega koolilapsed koos õpetajate ja juhendajatega.

Olete valitud seitsmeks aastaks järgmise täiskoguni KMNi võimuorganisse. Mida see roll väga laias laastus tähendab, mida Teile praktiliselt kaasa toob?
Kaasa toob see regulaarse töö keskkomitees. Kord aasta või kahe järel koguneb keskkomitee oma istungiteks ja vahepealsel ajal tuleb kaasa töötada ilmselt mõne valdkonnakomisjoni töös, osaleda KMNi strateegiadokumentide ja töösuundade arendamises ning leida võimalusi nende rakendamiseks ka EELKs. Ise loodan, et ehk saan mõnd EELK head kogemust või põhimõtteid tutvustada KMNile. Millise komisjoni töös minul on võimalik osaleda, veel selge ei ole, sest komisjonid valitakse alles järgmise aasta suvel toimuval keskkomitee istungil. Kindlasti tähendab see ka enda paremini kurssiviimist KMNi üldises oikumeenilises ja ühiskondlikus tegevuses ning senises poliitikas.

Liina Raudvassar