Teisipäeval, 8. veebruaril toimunud
erakondade esindajate ümarlaual peapiiskopi juures jätkati nii eelmise
kohtumise teemade arutelu kui räägiti ka hetkel ühiskonnas päevakorral
olevast.  Samas esitleti konverentsi
«Kristlikud väärtused Eesti poliitikas» ettekannete kogumikku.

Samasooliste abielu mittelegaliseerimine on
seaduslik – nii arvavad meie erakonnad üsna üheselt. Seda arvamust toetab ka
õiguskantsler Allar Jõks, kes on seisukohal, et samasooliste isikute ebavõrdne
kohtlemine abielu sõlmimise mõttes on põhjendatud ja põhiseadusega kooskõlas.

Nende partnerlussuhted tuleb lahendada
tsiviilõiguslikult, selles on poliitiline konsensus olemas. Kuidas aga käituda
siis, kui näiteks kaks meest pöörduvad mõne koguduse poole sooviga neid
laulatada. Peapiiskop Andres Põder leidis, et iga konfessioon peab oma reeglid
paika panema. Avo Üprus lisas, et õnnistust võib palAuda neile inimestele, mitte
nende suhtele.

Karikatuurikonflikt juhib religiooniõpetuse vajalikkusele

Maailma on tõsiselt raputanud nn Taani
karikatuurikonflikt. Eesti on teinud õigesti, et ei ole vastupidiselt paljudele
teistele maadele kõnealuseid pilapilte prohvet Muhamedist trükis avaldanud.
Sellega nõustusid eranditult kõik erakondade esindajad.

Ühiselt leiti ka, et Eestis on erinevate
kultuuride (islam-kristlus) omavaheline läbisaamine hea olnud, mingeid
konflikte pole olnud. Ollakse veendunud, et ei ole mõistlik teiste inimeste
tundeid meelega solvata. Peapiiskop leidis, et tähtsaim on vastastikune austus
ja lugupidamine.

Taoliste karikatuuride avaldamine on teise
kultuuri alavääristamine. Peapiiskop Andres Põder on ühinenud Soome Kiriku
peapiiskop Jukka Paarma avaldusega Soome moslemitele, milles viimane mõistab
hukka igasuguse sõnavabaduse nimel teiste uskkondade tahtliku solvamise.

Usklike tundeid on solvatud ka Eestis.
Õigeusklike pahameele kutsus esile fotonäitus Tartu vana kaubamaja akendel, kus
krutsifiks oli pandud pornonukkude vahele. 
Ümarlaua vestluses jõuti ühisele arusaamale, et mõlemad nimetatud
juhtumid aitavad veelkord tõestada religiooniõpetuse vajalikkust. Kahjuks ei
ole haridusministeeriumis valmivas õppekavade eelnõus sõnagi
religiooniõpetusest.

Kristlike väärtuste konverents kaante vahel

Möödunud aasta novembris kutsus peapiiskop
meie erakonnad kristlike väärtuste konverentsile. Kohal olid ja sõna võtsid
praktiliselt kõik Eesti tipp-poliitikud president Arnold Rüütlist alates.
Konverents leidis ühiskonnas laia vastukaja, mitut üleskerkinud teemat lahati
ajakirjanduses veel tükk aega hiljemgi.

Innustatuna suurest huvist ettekannete
vastu otsustas konsistoorium need trükis üllitada. Ümarlaual esitletigi
ettekannete kogumikku. Ehkki president Arnold Rüütel leidis oma ettekandes, et
«enamik kristlikke väärtusi on meie euroopalikus kultuuriruumis üldinimlikena
nii kinnistunud, et ka mittekristlased peavad neid loomulikuks järgida», on
ilmne vajadus senisest rohkem neist rääkida.

Reformierakondlane Valve Krsipuu leidis, et
kindlasti oleks vaja  kord aastas sellist
konverentsi, kus erakondade juhid oma arvamust avaldaksid. See oleks ka
kontrolliks, kas nad aastaga oma arvamust muutnud ei ole.

Respublikaan Avo Üpruse meelest peavad
erakonnad rohkem omavahel rääkima, võib-olla ongi taoline peapiiskopi
kokkukutsutud konverents oma apoliitilise tausta tõttu selleks parim.

Tiiu Pikkur