Ennistuskoja Kanut eksperthinnang Vigala
kiriku ülevärvitud barokse altariseina ja kantsli kohta kinnitab
muinsuskaitsjate algset kartust: ülevärvimine on pöördumatult kahjustanud
mõlemat mälestist. Ekspertide hinnangul on edasise tegevussuuna kujundamisel
valida mitme halva variandi vahel.

Ennistuskoda Kanut selgitab: «Värvi
eemaldamine testidetailidel näitas, et vahetu värvieemaldamine
värvieemaldusseguga Wenfex on võimalik, kuid kindlasti kaasnevad sellega kaod
eelnevas – lehtkulla või pronksvärviga kaetud – värvikihis.» Eksperdid
rõhutavad, et enamasti nimetatud segu küll kunstimälestistelt (antud juhul
Vigala altar ja kantsel) ülemaalingute eemaldamiseks ei kasutata, sest on
pikaajaliseks töötamiseks inimesele liiga mürgine ning hooletul kasutamisel
ohtlik alumistele värvikihtidele. On olemas ka värvi mehaanilise eemaldamise
variant, ent see meetod kahjustab aluspinda kindlasti kõige rohkem.

Ennistuskoda Kanut on oma hinnangus
pessimistlik: «Ülevärvimine on teinud mälestistele hindamatut kahju. Värvi
mahavõtmisega kaasnevad suured riskid. Õnneks ei ole värvitud mälestiste
tagakülgesid, mistõttu peaks saama puit piisavalt hingata, vaatamata asjaolule,
et esiküljed on värvitud välitöödeks mõeldud lahustipõhise  õli-alküüdvärviga.»

Kanut vaagis oma hinnangus ka võimalust, et
uus värvikiht jäetakse esialgu peale, ent sellisel juhul tuleb arvestada väga
arvestatava riskiga: alküüdvärvi omadustest lähtuvalt võib vananev värvikiht
mõne aja möödudes ise irduda, tõmmates kaasa ka alumised ajaloolised
värvikihid. «Seega oleme olukorras, kus sisuliselt tuleb valida mitme halva
variandi vahel,» nendivad eksperdid.

Arvestades asja keerukust, kutsus
Muinsuskaitseamet kokku kunstimälestiste ekspertnõukogu, et arutada järgnevat
tegevust.

Ekspertnõukogu teeb otsuse tänasel
koosolekul.

EK