Üldlaulupidu seekord laiahaardelisem

Laulupidutsemine saab alguse 26. juunil Tartus laulupeoga, kus süüdatakse 24. üldlaulupeo tuli.
Oma läbi Eesti vonkleva teekonna lõpetab laulutuli 2. juulil Tallinnas, kus algab kolm päeva kestev rahvapidu muusika ja tantsuga.
Tartu ja Tallinna laulupeod on kooride osas sarnase repertuaariga, erinevused on orkestrimuusikas. Tallinnas ootavad publikut kaks lauluväljaku kontserti.
Repertuaaris vaimulik muusika
Esimesel päeval esinevad valikkoorid, kelle kavas on rohkesti kõrgetasemelist vaimulikku muusikat. Täies mahus vaimuliku repertuaariga on laste- ja poistekooride kava. Esimese päeva lõpus laulab ühendkoor R. Tobiase võimsa «Eks teie tea». Loomulikult on kavas igahaljad M. Lüdigi «Koit» ja K. A. Hermanni «Kungla rahvas».
Teine päev on üldkooride päralt ning tunde vältava kontserdi jooksul saab publik kuulata tuntud koorilaulude hulgas kergemuusika helitöid. Nii mängivad puhkpilliorkestrid R. Valgret, poistekoorid laulavad «Kikilipsu» ja naiskoorid O. Ehala surematut «Vaid see on armastus». Ühendkooride repertuaar on traditsioonilisem, sisaldades muu hulgas M. Härma «Tuljakut» ja laulupeoliste hulgas väga armastatud P. Sarapiku lugu «Ta lendab mesipuu poole».
Laulupeokooride hulgas on 15 kirikukoori.
Lapsed taastoodavad loodust
Laulusuve ettevalmistusele on antud n-ö lisaväärtusi. Seoses Eesti vastuvõtuga Euroopa Liitu tutvustatakse meie laulupidude traditsiooni kolmenädalase turneega Saksamaal.
Esmaspäeval Saksamaa poole sõitnud laulubuss segakooriga Noorus (dirigent Raul Talmar) peatub mitmes Saksa linnas, kus antakse kontserte ning räägitakse laulupidudest. Laulubuss kannab muuseas värvikirevat kirja: «Eestlased tulid lauluga Euroopasse tagasi». Segakoor Noorus esineb Berliinis 30. aprilli õhtul toimuval tänavafestivalil, kus uued liikmesriigid end tutvustavad.
Eestis tervitatakse Euroopa Liidu saabumist samuti koorilauluga. lipuheiskamise tseremoonia Toompeal 1. mai hommikul juhatab sisse Riigikogu segakoor ja ERSO Tarmo Leinatamme dirigeerimisel.
Esitusele tulevad Eesti hümn, Euroopa Liidu hümn, L. v Beethoveni «Ood rõõmule» ning Ü. Vinteri «Põhjamaa».
1. mail asuvad tööle usinad laulupeolistest metsaistutajad, keda on ühtekokku 12 000. Koos arvukate vabatahtlikega ja seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu istutavad Vardi metskonnas puid Riigikogu liikmed, Eestisse akrediteeritud diplomaatiline korpus, Euroopa Parlamendi Ühiskomitee liikmed ning laulupeo lauljad, tantsijad jne.
Suur metsaistutamise idee tuli laulupeo organiseerijatelt, sest mets on üheks laulupeo märksõnadest, mida kohtab mitmes teoses ning sellesuvine 17. üldtantsupidu kannab nime «Las jääda ükski mets…».
Kristel Neitsov