Üks küsimus – Milliste ootustega lähete vaimulike konverentsile?

Kristiina Jõgi, Vigala Maarja koguduse õpetaja:
Üks kord aastas on võimalik vaimulikkonnal kokku saada – see on konverentsi juures kõige tähtsam. Eks õpetajad töötavad igaüks oma koguduses ja kokkupuuteid teistega on vähevõitu ning kui on võimalus kokkusaamiseks, siis tuleb seda kasutada. Olen konverentsi kava lugenud, ent pole teemadesse põhjalikult süvenenud, sest varasema kogemuse põhjal olen kindel, et midagi asjalikku räägitakse nagunii. On ju ka jumalateenistused, palvused – see on kõige tähtsam.

Vallo Ehasalu, Elva koguduse õpetaja:
Olen iga-aastane vaimulike konverentsil käija. Minu jaoks pole oluline, kas ettekanded on head või halvad, lähen ikka kohale. See on oluline sündmus sõltumata teemadest. Kõige enam huvitab ettekanne karjasekirjadest. Näiteks nende autorsuse küsimus. Eks siin ole teoloogidel erinevad seisukohad ja selle üle saab väidelda. Ka lauluraamatu teema on mulle väga meelepärane. Mõtlen nende asjade üle palju. Teise päeva teemad ehk omavalitsusreform ning kiriku ja riigi suhted on minu meelest natuke igavad. Eks inimestena ju väga armastame võimu armastust meie vastu, aga kas see on seda väärt?

Jaak Aus, Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja:
Olen kindlasti kohal konverentsi esimesel päeval. Konverentsi peateemaga „Seest välja“ seostub, et kirik soovib enda keskkonnast välja vaadata ja olla kursis ka sellega, mida teised ühiskonnas teevad. Olen loomu poolest avatud inimene ja selline lähenemine meeldib. Konverentsi ettekannete teemad on kõik olulised, ent sellised, kus pigem usaldan asjatundjaid. Näiteks uue lauluraamatu kokkupanemine – on hea, kui antakse informatiivne ülevaade, ent sisuline osa jäägu siiski asjatundjate teha. Olen juba praegu kindel, et kui tuleb uus lauluraamat, siis ei tule ta halvem kui praegune. Oluline on ka kokkusaamine. Me vaimulikena ei näe üksteist ülearu tihti. On tore korraks näha ja küsida, kuidas läheb. See on väärtus omaette.