Üks küsimus

1. juulist muutus haigushüvitiste maksmise kord.  Milles seisnevad suuremad muudatused?

Kristi Põder, Eesti Haigekassa kommunikatsiooni­spetsialist:
Peamised muudatused haigushüvitise maksmisel on järgmised.
• Haigushüvitist hakatakse kindlustatule maksma varasema teise päeva asemel alates haigestumise neljandast päevast.
• Haigestumise neljandast kaheksanda päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust.
• Alates haigestumise üheksandast päevast maksab haigushüvitist haigekassa (70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust).
• Hooldushüvitist (alla 12a lapse hooldamisel) hakatakse kindlustatule maksma esimesest päevast 80% ulatuses eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust.
• Alates haigestumise või vigastuse üheksandast päevast maksab haigushüvitist haigekassa (70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust).
• Raseda haigestumise või vigastuse puhul tööandja hüvitist maksma ei pea. Sellistel juhtudel maksab haigushüvitist haigekassa alates teisest päevast (70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust).
• Tööandja ei pea hüvitist maksma sünnitus-, lapsendus- ja hoolduslehtede puhul ning haiguslehtede puhul nendel juhtudel, kus töövabastuse põhjuseks on kutsehaigus, tööõnnetus, tööõnnetus liikluses, tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus või haigestumine, vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel ning kergemale tööle viimine. Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates teisest päevast jätkuvalt haigekassa vastavalt varasemale korrale.
Täpsemalt saab muudatustega tutvuda haigekassa kodulehel www.haigekassa.ee.