Tulekul on vaesuse ja väljaarvatute aasta

Tallinnas Peeteli kirikus peeti viiendat rahvusvahelist diakoonia teaduskonverentsi.
Avapalvuse järel tutvustas Liia Vain lühidalt Peeteli Sotsiaalkeskuse tegemisi ja hiljem võisid huvilised sealse tööga ka lähemalt tutvuda.

Soome ja Norra kogemused
Professor Kari Latvus kõneles tööjaotusest diakoonia ja heaoluühiskonna vahel Soomes aastatel 1900–2010. Ta rõhutas, et diakooniatöö tegijaina peame alati küsima, kes on need kõige nõrgemad, kellega tuleb tegelda.
Lähiminevikust tõi Latvus välja, et ehkki kiriku diakooniatöö oli tagaplaanile jäämas, sai see uue hingamise ja aktiveerus just lama (majanduskriis – toim) ajal. Praegu on keskmes eakad inimesed, samuti tegeldakse võlanõustamisega. Kauaaegne Oslo diakooniakooli juht, sotsiaalpoliitika professor Einar Vetvik kõneles Skandinaaviamaade sotsiaalpoliitka mudelist Euroopa Liidu omaga võrreldes.
Kõneleja tõi välja, et usk valitsusse ja toimivasse süsteemi on demokraatia puhul ülioluline – ainult siis on kodanikud nõus selle riigi heaks ka tööd tegema ning omapoolset panust andma.

Eestlaste sisekaemus
Ka Eesti peab Euroopa Liidu liikmena valima, milline on toimiv sotsiaalpoliitiline mudel tuleviku jaoks. 2010. aasta on Euroopas kuulutatud vaesuse ja väljaarvatute aastaks. Vaesus laste hulgas näitab tõusu ning paljud inimesed on kaotanud töö, raha ning mis peamine – julguse.
Tõlkija ja kolumnisti Enn Soosaare ettekanne keskendus küsimustele ja mõttearendustele, mis iga riigiehitaja taustapagasis oma koha võiks leida. Ta tõdes, et ehkki meie igapäevakeeles on totalitarism muutunud siinses kontekstis ajalooks, on reliktid alles ning mõjutavad suurt hulka inimesi. Vaja oleks suhtumise ja meelsuse muutmist, isegi meeleparandust selle kristlikus tähenduses.
Teisalt näib postmodernistlikus vabas maailmas püsivat usk, et vaba ühiskonna lapsed on imerohi. Iseenesest see pole nii. Ka demokraatiasse tuleb kasvada ning loota, et inimene ei jää ennast ja ümbritsevat meelevaldse ja kaootilisena tõlgendama.

Esitleti magistritöid
Usuteaduse Instituudis on hulk inimesi jõudnud diakoonia korralduse õppekava raames magistritöödega lõpusirgele ja konverentsi teises pooles tutvustasid oma töid Avo Üprus, Merle Ameljušenko, Urve Maiste, Tiina Tamme, Marika Metsala ja Anu Väliaho.

Mari Paenurm