Topeltvalgus: Piibel on Eestis kättesaadav

Eesti Piibliseltsi aastakoosolek koos pimedate kirja leiutaja L. Braille’ 200. sünniaastat tähistava konverentsiga peeti 18. aprillil Nõmme Lunastaja kirikus.
Päeva alguspalves tunnistas diakon Toivo Treiblut, kuidas ta leidis 13 aastat tagasi sõber Piibli ning selle kaudu Jeesuse ja kuidas viimane on talle andestanud nüüdseks kaugelt enam kui seitse korda 77 korda. Kas meilgi tuleks paluda andestust, kuna oleme hakanud Piibli kättesaadavusse Eestis suhtuma kui enesestmõistetavusse?

Aastapäeva eel
Äsja saabus müügile uus kordustrükk väiksemaformaadilisest Piiblist, mida seekord on pakkuda ka koos apokrüüfidega, aga kas selle eest tasub olla Jumalale vähem tänulik kui näiteks Piibli esmatrüki eest? Või millega seletada seda, et kui piibliseltsi töö taastamise ajal oli kogudustest kaastöölisi lihtne leida, siis nüüd on olukord teistsugune? Need olid mõned tõsisemas toonis mõtted, mida koosolekut juhatanud seltsi esimees Tiit Salumäe ja peasekretär Jaan Bärenson esitasid.
Rõõmustamise põhjusena toodi välja toetajate olemasolu kõigele vaatamata. Teiseks erilise rõõmu põhjuseks möödunud aastal loeti koostööprojekti «Hõimurahvaste aeg» edukat jätkumist. Projekti tutvustas ühe partneri, Eesti Evangeelse Alliansi esindaja Mark Nelson. Seltsi juhatuse liikme Mart Rannuti sõnul ei peaks me heituma kahtlustest, kas tasub soomeugrilasi nende kultuuri keskel häirida: tegelikult tajuvad soomeugrilased end Venemaal teise sordi inimestena ja on väga tänulikud hõimukaaslaste toetuse eest.
Kolmandaks rõõmu põhjuseks nimetas peasekretär Jumala sõna kättesaadavust Eestis väga mitmes formaadis. Mullu vahendite puudusel seiskunud Vana Testamendi tõlkeprojektiga saab tänavu tasapisi jätkata ning Markuse evangeelium viipekeeles peaks valmima suve jooksul.
Maikuus on selts kutsutud piiblinäitusega Rakverre. Novembrikuine konverents Piibli 270. aastapäeva teemal on plaanis Jüri kihelkonnas. Sügistalvel oodatakse piiblinäitust Palamusele kiriku aastapäeva puhul.

Pimedatele pühakiri
Piibliseltsi aastakoosolekule järgnes pimedate punktkirja leiutaja Louis Braille’ (1809–1852) 200. sünniaastapäeva tähistav konverents. Kõige kaugem külaline oli Ühinenud Piibliseltside (UBS) ülemaailmse pimedate töö koordinaator Ingrid Felber-Bischof Saksamaalt, kelle põhjalik ettekanne tutvustas lisaks seltsi tööle avalikkuses üllatavalt vähe tuntud, aga kogu maailma pimedate elukvaliteeti oluliselt mõjutanud prantslase elu. Eesti Pimedate Liidu projektijuht Anne-Mall Kroon tutvustas EPLi kui pimedate katusorganisatsiooni ning Eesti Pimedate Raamatukogu juhataja Priit Kasepalu oli lisaks ettekandele kaasa võtnud vaegnägijate raamatute näidiseid, millest põnevaim oli nii punkt- kui trükikirjas lasteraamat «Kartul Kaido» aplikatsioontehnikas illustratsioonidega.
UBSi esindaja oli eestlastele tuttav juba 1990ndate algusest, mil Eesti oli üks maadest, kus sai alustada pimedate kirjas Piibli projekti. Oma tööd meenutas Uue Testamendi eestikeelse punktkirja korrektor Vello Vart. Konverentsi külastajad said lisaks uutele teadmistele kaasa ka Braille’ tähestiku näidised.

Piret Riim