Toompea saab renoveeritud Piiskopi aia

13. oktoobril kell 11 avatakse Tallinnas Toompeal renoveeritud Piiskopi aed, kuhu istutavad linna ja kiriku juhid õunapuu.

Toomkiriku lääneküljest algav puhkeala on ajalooline Piiskopi aed, mis on kuulunud toomkiriku juurde. Maa kuulub Tallinna linnale.
Piiskopi aia korrastamise projekti koostas OÜ Kivisilla. Tallinna kommunaalameti tellimusel on Piiskopi aeda rekonstrueerinud AS Terrat ja tööde lõpptähtajaks on 20. oktoober. Projekti valmimist on linna kõrval toetamas nii EELK konsistoorium kui Tallinna Piiskoplik Toomkogudus.
Toomkiriku kõrval oleva ala kordategemise tähtsust on oluline rõhutada ajal, mil Tallinn on valitud üheks Euroopa reformatsioonilinnaks. Reformatsiooni 500. aastapäeva puhuks kavandatud haljastuslahenduse keskmes Piiskopi aias on paradiisiaed paradiisiõunapuudega. Graniitplaatidest peatee kõrvale rajatakse diagonaalseid kõrvalteid koos uute murupindadega, kõrvalteede valgustamiseks paigaldatakse valgustid.
Peatee graniitplaatidesse graveeritakse Rooma numbritega Kristuse Kolgata tee 14 peatuspunkti, samuti rajatakse platsid tulevastele skulptuuridele.
Paekivimüür on ette nähtud osaliselt lammutada. Säilivad müüriosad restaureeritakse. Vaateplatsi serva lähedale on projekteeritud kolm uut paekivist istemüüri. Vaateplatsilt avaneb vaade Snelli tiigile, Toompargile ning Balti jaamale. Kõrghaljastusest on tähelepanuväärseimad kaks tamme, mis teadaolevalt on vanimad ja suurimad tammed Toompeal. Tammede tervislik seisund on hea, nad vajavad vaid korralist hoolduslõikust.
Tallinna linnavalitsuse hinnangul on puhkeala arhitektuurne lahendus moodne, kuid väärikas, aia nime ja linna ajalugu tutvustavat ülesannet kandev. Restaureeritakse ka alal paiknev kaev.
Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru sõnul on ajalooline Piiskopi aed ruumilises osas Toompeal säilinud, kuid sisuliselt lahti mõtestamata ning väärindamata linnaruum toomkiriku kõrval. Ta leiab, et skulptuuride alal oleks oluline välja tuua kolm teemapunkti, näiteks piiskopi tool, kaasava skulptuurina Lutheri skulptuur ja õunapuu motiiv.
Sirje Semm