Toompäevad keskendusid kristlikule haridusele

Tallinna Piiskoplikus Toomkoguduses peeti  traditsioonilisi toompäevi.
8.–11. septembrini sai kuulata head muusikat, osaleda toomkonverentsil, vaadata toomkirikut tutvustavat filmi, külastada fotonäitust ja olla tunnistajaks Maarja medali üleandmisel.
Haridusest ja koolist
Toomkooli töö taasalustamist silmas pidades oli konverentsi teemaks «Tallinna toomkool – kristliku hariduse lipukandja». Ettekanded toomkooli ajaloost hariduse olemuseni laiemalt olid huvitavad ja andsid mõtlemisainet edaspidisekski. Avasõnad ütles peapiiskop Andres Põder, väitlusjuht oli Raido Rüütel.
Toomkoguduse õpetaja Urmas Viilma kõneles toomkoolist kui kristliku hariduse eestvedajast. Mis on kristlik haridus ja millal muutus haridus ilmalikuks? Kuni 20. saj alguseni oligi kogu koolitöö üks kristlik kasvatus. Tänapäeva kristlik kool oli 100 aastat tagasi tavakool, mille osaks oli palve ja usuõpetus. Igal kristlikul koolil on ülesanne täita tühimikku, mis ilmalikustunud tavakoolis puudub, rõhutas Viilma.
Ajaloolane Jüri Kuuskemaa kõneles toomkooli ajaloost. Muide, huvitav fakt on, et kooli kõrgaegadel maksti vähemalt 30 aastat pedagoogina töötanuile täispalga ulatuses pensioni! Toomkooli rajas Tallinna piiskopkond pärast 1240. aastat preestrite koolitamiseks.
Toompeal elasid rüütlid, all-linnas aga käsitöölised ja kaupmehed. Et rüütlid kippusid all-linna inimestele ülevalt alla vaatama, soovis linn rajada oma kooli. Piiskopkond ei olnud sellega nõus, sest see tähendanuks tulude vähenemist, siis puhkes pikaajaline koolitüli. Kui linnakool siiski rajati, pidid need, kes oma lapsi sinna panid, maksma piiskopkonnale selle eest maksu.
Toomkooli kasvandike hulgas on palju ajaloolisi isikuid, nagu admiralid Adam Johann von Krusenstern ja Fabian Gottlieb von Bellingshausen, loodusteadlane Karl von Baer, kuid ka eestlasest USA majandusteadlane Ragnar Nurkse.
Koraalipooltunni viisid läbi õp Viilma ja kantor Ene Salumäe.
Elu jooksul talletatud mõtteteri jagas Hannes Võrno. Kasulikuta ei ole meeldivat, kõik meeldiv pole tingimata hädavajalik ja kõik hädavajalik ei ole meeldiv või vilets töötaja kirub alati töövahendeid ning kaalutle, enne kui annad, kaks korda enne kui vastu võtad ja tuhat korda enne kui nõuad. Isiklike kogemustega seotud sententsid oli väga huvitav teema.
Haritlane Ülo Vooglaid rääkis hariduse olemusest, rõhutades, et emakeel on hariduse asendamatu eeldus, mida tuleb hoida kui silmatera. Kool peab õpetama iseseisvalt mõtlema. «Kõik lapsed on andekad, vaja on ainult see anne avastada,» rõhutas lugupeetud emeriitprofessor.
Maarja medal Tunne Kelamile
Koguduse nõukogu otsusega anti järjekorras 12. kultuuripreemia Maarja medal Europarlamendi saadikule Tunne Kelamile, kes aktiivse kristlasena on kristlikku sõnumit viinud kõikjale, kus ta poliitikuna ja Eesti esindajana on oma missiooni täitnud. Tunne Kelamit võib pidada kirikusõbralikumaks Eesti poliitikuks.
Maarja medaliga pärjab toomkogudus isikut, kes on oma tegevusega andnud märkimisväärse panuse eesti kultuuriellu, süvendanud ja levitanud kristlikke väärtusi. Pidulik üleandmine toimus pühapäeval toompäevade lõpujumalateenistusel.
Toompäevadel avati ka üks uus ruum kirikus – kes ei pelga jalavaeva, võib ronida kiriku torni ja seal vaadata Tunne Kelami fotonäitust Euroopa Parlamendist.
Tiiu Pikkur

Maarja medali laureaadid
Tõnu Kaljuste
Kuno Pajula
Dolores Hoffmann
Lennart Meri
Mikko Heikka
Siim Kallas
Toomas Paul
Juhan Kilumets
Philippe Jourdan
Raido Rüütel
Ivar-Jaak Salumäe
Tunne Kelam