Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Toomkool sai ruumilisa

/ Autor: / Rubriik: Uudis, Uudised / Number:  /

Tulge, sest kõik on juba valmis: koolikella helistav Urmas Viilma, Egle Viilma ja õpilane Aleksander Leetmaa. Sirje Semm
1. septembril tööd alustanud toomkool sai enda kasutusse vastremonditud II korruse ruumid.

Toomkooli ruumide õnnistamise talitusel luges peapiiskop Andres Põder pühakirja Õpetussõnu: «Issanda kartus on tarkuse algus ja Kõigepühama äratundmine on arukus» (9:10). Rääkides koolist ja selle sisust, vaimsusest, palus peapiiskop: «Hoia siin au sees visadust, vastastikust austust ja teadmisjanu, kingi õpilastele ja õpetajatele koostegutsemise rõõmu ja aita neil arendada oma võimeid. Jätkugu neis klassitubades tarkuse vaimu, mille allikaks ja jagajaks on Jumal ise.» Koolist teevad tõelise vaimse kodu siia oma lapsed toonud perede usaldus, meie kõikide armastus ja eestpalved.
Toomkoguduse õpetaja kantsler Urmas Viilma osaks sai tänusõnade lausumine kõigile neile, kelle kaasabil vaid kaks kuud pärast nelja osapoole vahel sõlmitud hea tahte lepingut saame tunnistust hästi toimivast uuest koolist. «Teeme kõik selleks, et need lapsed, kes täna siin on, hakkaksid saama väga head kristlikku haridust,» kinnitas kantsler. «Lisaks suurele Jumala õnnistusele ja imele on siin ka väga paljude inimeste töö, eestpalved ja annetused.» Tänukingi pälvisid metodisti kirik, kellelt ruume üüritakse, assessor Ove Sander, kiriku varahaldus (Mati Maanas), sisekujundaja Tiiu Lõhmus ja ehitaja OÜ Arneve (Arne Kuusk).
Vaevalt teadis enamik toomkooli õnnistamistalitusele tulnuist, et ei kõnni keskaegses kummitusi täis majas, vaid nõukogude ajal keldrivõlvidele ehitatud hoones.
Tänukingitust vastu võttes kõneles metodisti kiriku pastor Olav Pärnamets, kuidas kirik otsis pärast sõda endale kantseleiruume ja lõpuks andis linna täitevkomitee nende kasutusse Raekoja platsi lähedal paiknevad varemed. Nõudeks oli ehitada samas stiilis maja, nagu oli enne 1944. a märtsipommitamist.
Hoone sai valmis 1960. aastal. «See maja on sõna otseses mõttes taastatud lesknaiste veeringute peal ilma igasuguse välisabita, mis tollal oli mõeldamatu,» lisas Pärnamets, kelle jaoks on majal ka isiklik tähendus.
Talitusel viibinud poliitik Tunne Kelam, kes annetas Maarja medaliga kaasnenud preemia toomkooli toetuseks, tundis siirast rõõmu uue kooli õnnistatud arengust. «See on ilusamaid hetki pärast iseseisvuse taastamist. Tulla siia ja kuulda, kuidas lapsed loevad meieisapalvet. See on teie rikkus! Ja ma ütleksin, et 98% eesti lastest on kahjuks sellest rikkusest ilma.»
Kooliperele toodud kingid võttis vastu klassiõpetaja Egle Viilma. Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütles tervitusi, parafraseerides Oskar Lutsu: «Kui lapsed emade-isadega kooli jõudsid, polnud kool veel valmis. Julged lastevanemad, kes on andnud teie kätte oma kallima vara ja valmis alustama teiega koos rasket ja keerukat tööd korraliku kooli ehitamiseks.»
Sirje Semm