Tiit Salumäe käis külas Kaukaasias

Assessor Tiit Salumäe (fotol) käis rahvuskaaslaste programmi toel külastamas rahvuskaaslasi Kaukaasias.
Kaukaasias Krasnodari krais Krasnaja Poljanas (Punasel Lagedal) tähistas 28. augustil eesti küla Esto Sadok (Eesti Aiake) 125. aastapäeva. Tiit Salumäe sõnul oli ta pidustustel ainuke külaline, kes oli tulnud otse Eestist. Kutsujaks olid kohaliku eestlaskonna liidrid Hugo Reiljan ja Valter Germann ning lähetajaks EELK Misjonikeskus.
Paikkonna ajaloost on teada, et kui 1859. aastal lõppes Kaukaasia sõda ja abhaasidest esmaasukad kolisid ära Türki, jäi lagendik tühjaks. Esimesena leidsid mägede keskel asuvad viljakad maad üles kreeklased. Nende järel aga jõudsid sinna pärast pikki ekslemisi 36 eesti perekonda, kes asutasidki 1886. aastal Eesti Aiakese nimelise küla.
Eestlastest ümberasujad jõudsid Kaukaasia maaliliselt kaunite mägede vahele siis, kui polnud veel õigeid teidki. Ligi sajandi kulges külas elu suuremate muutusteta. Inimesed rääkisid omavahel eesti keelt, harisid põldu ja pidasid loomi. Massilise kollektiviseerimise ja repressioonide tulemusena sai tõsiselt kannatada ka Kaukaasia eestlaskond.
«Praeguseks on küla tohutult muutunud ja kogu piirkonna ühisnimi on Suur-Sotši. See on omapärane munitsipaalkonglomeraat, mis koosneb hulgast küladest ja muudest asulatest, mille keskus asub ajaloolises Sotšis. Kogu piirkond on praegu tohutu ehitusplats, sest suusakuurordis Krasnaja Poljanas toimuvad 2014. aastal taliolümpiamängud,» ütles Tiit Salumäe.
Küla 125. aastapäeva programmi oli ette valmistanud Sotši linnavalitsuse välissuhete osakond. Oma tervituses rääkis Sotši linnapea, kui oluline on erinevate rahvuste ja traditsioonide alalhoidmine. Jagati tunnustusi nii küla juhtkonnale kui eestlaskonna eestvõitlejatele.
Üheks piirkonna eestluse hoidjaks on Hugo Reiljan. Eesti Vabariigi Moskva saatkonna tervitused andis edasi suursaadiku esindajana Lauri Kuusing. Tervituse ütles ja andis kingituseks eesti kirjandust muuseumile kultuuriatašee Helene Tedre.
Tiit Salumäe on käinud küll kordi Siberi eestlaste juures, kuid Kaukaasia eestlaste juures Punasel Lagedal oli ta esimest korda. «Erinevus näiteks Ülem-Suetukiga on tuntav – sealse küla keskne hoone on kirik, Esto Sadokis pole aga aegade jooksul kirikut ehitatud.
Eestluse märk on küla surnuaed, A. H. Tammsaare majamuuseum, mis loodi Ants Paju initsiatiivil, ja mingil määral ka eestlaste ehitatud seltsimaja,» täpsustab Tiit Salumäe ja leiab, et «eestluse ja luterluse hoidmiseks on vajalikud regulaarsed külaskäigud ja jumalateenistuste ning talituste läbiviimine».
Tiit Salumäe teeb ettepaneku, et seoses lähenevate olümpiamängudega võiks luua kontakti Sotši linnavalitsusega vaimuliku teenimise korraldamiseks olümpia ajal.
Sirje Semm