Tee Upa prohvetikivi juurde Kuressaare lähedal on avatud

Saaremaal raiuti teed prohvetikivi juurde.
Apostel Mattiase päeva ehk madisepäeva suvesoojal õhtul kogunesid Kuressaare külje all Upa teeristi lähedal Kuressaare viie erineva koguduse pastorid koos koguduseliikmetest abilistega, et teha teoks aasta eest ühisel nõupidamisel sündinud idee. Kümne aasta eest endiselt metsakasvanud Upa küla karjamaalt taasleitud prohvetikivi on otseselt või kaudselt seotud vähemalt kolme konfessiooni ajalooga. Ühiseks eesmärgiks oli Saaremaad enim mõjutanud vaimuliku ärkamise keskmes olnud ning palve-, laulu- ja jutluste kohana kasutatud Upa prohvetikivile juurdepääsu rajamine.
Eri põlvkondi ja erinevaid kogudusi sümboolselt ühendanud Kuressaare-Kuivastu maantee äärne koht sobib ka tänapäeval hästi kokku vennastekoguduse liikumist palju mõjutanud Nikolaus Ludwig von Zinzendorfi seisukohaga, et usk peab ühendama, mitte eraldama. Kirikutevahelist osadust avardasid ka talgutel osalenud Espoo toomkoguduse vaimulikud.
Vennastekoguduse liikumine Saaremaal saavutas 1740. aastate alguseks oma esimese kõrgpunkti. Liikumisega ühines nii kohalikke eestlasi kui ka sakslasi. Tuntumad sündmused tollest ajast on seotud Upa külaga, kus kohalikud talupojad Upa Triin ja Upa Jürgen olid saanud äratust ning hakkasid ise Issanda armu kuulutama.
Liikumine võttis järjest suurema ulatuse ning kogunenud suure rahvahulga tõttu hakati koos käima mitte enam rehetoas, vaid õues – tänapäevani tuntud Upa prohvetikivi (Luukivi) juures.
Kui Saaremaa baptistiliikumise teerajajaid priilastest jutlustajad 1897. aastal esmakordselt Kuressaaret külastasid, pidasid nad enne linna jõudmist esimese palvehetke just Upa kivi jalamil.
Eesti metodisti kiriku asutaja ja Kuressaarde koos Karl Kuumaga esimese koguduse rajanud Vassili Tähti vaimulik kodu oli algselt samuti Leisi vennastekogudus.
Anti Toplaan