Teadus ja usk on partnerid

EELK Usuteaduse Instituudi ja MTÜ Tallinna Teadlaste Maja koostööna toimus 28. septembril instituudi ruumes konverents „Teadus ja usk“.

Kohale tulnuid tervitasid teadlaste maja direktor Sirje Arro ja instituudi dekaan prof Randar Tasmuth, kes oli ka konverentsi juht.
Konverents oli ajendatud arstiteadlase prof Hubert Kahni raamatust „Teadus ja usk“. Raamatu autor pidas ka väga huvitava ettekande teaduse ja usu partnerlusest. Kahn rõhutas, et teadus ja usk on inimese vaimse tegevuse vili. „Võib väita, et teadusel ja usul on ühine eesmärk – mõista maailma, kuhu oleme sündinud, mõista elu mõtet ja elu väärtusi. Põhimõtteline erinevus seisneb selles, et eesmärgi saavutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid.“

Enamik mateeriast nähtamatu
Prof Kahn jõudis järeldusele, et elame ajastul, kus teadus ja usk täiendavad teineteist, on partnerid, sest neil on ühised eesmärgid, mis on parem ja õiglasem elu. Erinevad on ainult selle saavutamise vahendid: kui usus on inimese kogemus vahetu, siis teaduses baseerub see vaatlustel, meetodid on erinevad, kuid eesmärgid on samad. Prof Kahn rõhutas, et meid ümbritsev nähtav mateeria moodustab ainult 4–5%, ülejäänu on nähtamatu.
Sama teemat käsitles ka astrofüüsik Laurits Leedjärv oma ettekandes „Kas universum on kavandatud inimese jaoks?“. Teadlane märkis, et oleme ainult kübemed siin maailmas. Randar Tasmuth lisas siia, et kui me tajume ilmaruumi suurust, kirjeldame seda arvudes, mida on sageli raske mõista, kuid meil puudub arusaam, kellega meie, kes me universumis vaatlejad oleme, ka peale iseenda rääkida saaksime. Jah, palves on inimesel Jumalaga kõnelemine.
Prof Tasmuth asetas oma ettekandes „Uskumus, usk, teadmine, teadus“ teaduse ja usu mõisted seitsme muu mõiste konteksti, iseloomustades neid ja püüdes koostada üheksast mõistest – arvamus, uskumus, ideoloogia, usk, teadmine, teadus, tõde, mõistus ja tarkus – koosnevat mõistekaarti.

Võrdsed täiendavad üksteist
Teoloog prof Riho Saard märkis, et ehkki usuteaduses on tähtsad mitteregionaalsed teadmised, tuleb väga tähtsaks pidada ka regionaalsete distsipliinide viljelemist, nagu näiteks Eesti kirikulooline uurimine.
Põllumajandusteadlase Arvo Sirendi ettekandest jäi kõlama mõte, et protestantismis sai võrreldes katoliiklusega suuremaks ja täpsemaks isiklik vastutus. Teiseks oli kriitiline aspekt selles, et alates nn valgustusajast ei läinud Euroopa mitte valgemaks, vaid hoopis pimedamaks, kui terror tabas nii usklikke kui teadlasi.
Prof Rein Veidemann ütles teaduse ja usu kohta, et nad on omavahel teineteist täiendamas ja on eksistentsiaalselt võrdsed. Täiendada saabki ainult neid, kes on võrdsed. Nii usu kui teaduse puhul soovitakse jõuda viimse tõepärasuse tunnetamiseni, aga on selge, et iga avastus kutsub esile uue küsimuse, see on lõppematu protsess. „Usus ja teaduses olijad vajavad teineteist,“ rõhutas Veidemann.
Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam rääkis kristlikust pärandist Euroopa identiteedi ja väärtuste kujunemisel ja püsimisel. Ta tõi esile 19. saj prantsuse teadlase Louis Pasteuri mõtte, et pisut teadust viib Jumalast eemale, aga palju teadust toob Jumala juurde tagasi. Kahjuks on Euroopa Liit kaotanud palju oma algsest mõttest, kristluse mittetunnistamisega oma alusprintsiibiks on tekkinud raskused, mida ilma kristluseta lahendada ei saa.
Konverents, kus osales mitmeid erinevate alade tunnustatud teadlasi, kutsus esile elava arutelu ja kergitas mõtte jätkata samal teemal aasta pärast.

Prof Randar Tasmuthi ettekanne on loetav EELK UI kodulehelt ui.eelk.ee uudistest.
Tiiu Pikkur