Tartus mälestati Eduard Salumäed

Tähtvere vallas 100 aastat tagasi sündinud Eduard Salumäe puhkab oma abikaasa Johanna kõrval Tartu Maarja kalmistul.

Just sinna kogunes Salumäede suguvõsa laupäeva keskpäeval mälestuspalvusele. Edasi suunduti Pepleri tänaval taastatavasse Tartu Maarja kirikusse, kus tulevane vaimulik ja suure pere isa Eduard Salumäe 26. mail 1938. aastal sai leeriõnnistuse.
Eduard Salumäe 100. sünniaastapäeva olid tulnud tähistama tema lapsed Rutt, Ester, Ivar-Jaak, Lea, Tiit ja Mart koos järeltulijate ja lähedastega. Poeg Mart Salumäe Torontost oli kogu sündmusel kaasas ja jagas oma mälestusi läbi Skype’i.
Tütar Estri poeg Peeter Paenurm keris valla slaidiseansi ning rääkis oma mälestusi vanaisast. Pikemalt peatus ta ühel 1971. a pildil, kus Eduard Salumäe, soomepoiss, oli Soomest saanud alba ja sellesse riietunud. Hiljem saanud ta peapiiskopilt noomida, kui albas jõulude ajal koguduse ette ilmus. Toona tunti pastori riietusena vaid talaari.
„Eduard Salumäe ei mahtunud olemasolevatesse kiriku ja ühiskonna seatud raamidesse, millega oldi harjutud. Ta kompas piire, otsis näiteks viise laste- ja noortetöö tegemiseks,“ meenutas Peeter Paenurm oma ajast ees käivat vanaisa. Ta oli mitmekülgsete huvidega, kirjutas palju, tõlkis, ehitas.
Et Salumäede suguvõsa kokkutulekud kulgevad lauldes, siis ka Maarja kirikus lauldi: ühislauluna, perekoorina, lastekoorina. Sel päeval kõlasid Eduard Salumäe tõlgitud kaunid koraalid, mis ammu paljude lemmikuks lauldud, nagu „Ainult päev“, „Vaid hetke kestab suvi“, „Mu süda, ärka, virgu, meel“ jpt. Eriliselt kõlas esmaettekandes Anne-Mai Salumäe selle aasta juunis loodud laul „Hiljaa tyydyn“ armsa äia mälestuseks autori juhatusel.
Kohale tulnutele andsid tervitusi Maarja koguduse juhatuse esimees Lea Saar, Tartu Maarja Kiriku SA nõukogu liige Toomas Savi. (Peeter Paenurm oli Tartu Maarja koguduse õpetajana aktiivselt tegev kiriku kogudusele tagastamisel ja ülesehituse alustamisel.) Mälestuspäeval tehtud korjandusega koguti Maarja kiriku taastamiseks üle 500 euro.
Tervitusi tõid õpetaja Elve Bender Tarvastu kogudusest, kus Eduard Salumäe teenis 1950ndatel, ja emeriit­õpetaja Ants Leedjärv, kes tegi oma prooviaastaid Kuusalus, teenides Eduard Salumäe kõrval ka Leesi ja Loksa kogudust.
Pojad Tiit ja Jaak Salumäe esitlesid Eduard Salumäe 100. sünniaastapäevaks koostatud pühendusteost „Ma nägin üht valget kirikut“. Jaak Salumäe sõnul vääriks haaravat ja sisukat elu elanud isa vähemalt monograafiat või üht romaani. Siin on lootus lastelastel, kes saavad seda teha.
Eduard Salumäe sündis 28. septembril 1919. aastal. Koguduste teenimist alustas 1945. aastal Paistus. On teeninud Kodavere, Alatskivi, Tarvastu, Loksa, Leesi, Tapa ja kõige kauem Kuusalu kogudust (1953–1985). Tema surm saabus hooldatavas koguduses Tapa kirikus enne kavandatud piiblitunni algust 13. juunil 1985. a.
Sirje Semm

Pildigalerii: