Pimedate Ööde Filmifestival ja siseministeerium kutsuvad huvilisi Tartusse rahvusvahelisele konverentsile «Religioonitolerants – võimalus, kohustus, vastutus» ja filmiprogrammile.

28. augustist 2. septembrini leiab Tartus teist aastat aset filmifestival «tARTuFF – armastuse mitu nägu», mille raames toimub Athena konverentsi- ja kultuurikeskuses 30. ja 31. augustil religioonitolerantsi konverents ja samas kogu festivali aja jooksul filmiprogramm. Kui möödunud aastal oli kõneks kultuuritolerants, siis sel aastal, mis Euroopas on kuulutatud võrdsete võimaluste aastaks, on tähelepanu all religiooni teema. Konverentsi peakorraldaja Kaarel Kuurmaa ütles Eesti Kirikule, et kuigi Eestis otseselt religiooni vallas probleeme ei ole, kutsuti siiski erinevaid inimesi jagama oma ideid, sest iga aastaga muutub religioonidevaheline suhtlus kirevamaks ja Eesti on muutunud avatud ühiskonnaks. 

Homme kell 10.15 algav konverents on jagatud viieks omaette teemaga sessiooniks: «Religioon ja poliitika», «Religioon, sugu, seksuaalne sättumus – võrdsed võimalused?», «Ühiskond ja usulised vähemused», «Riigi ja religiooni suhted Eestis», «Religioon ja kultuur». Esinejatest tõstab Kaarel Kuurmaa esile neljapäeval ettekandega esinevat emeriitprofessor Eileen Barkerit Londonist, kelle teemaks on uued usuliikumised ja sallivus ühiskonnas. Eriline esineja on Göttingeni ülikooli rahvusvaheliste suhete professor, islami tuntud asjatundja Euroopas Bassam Tibi, kes on teise päeva peakõneleja. Tema teemaks on islami tulevik Euroopas.

Eesti kontekstis huvitava ettekande teeb Venemaal sündinud, Londoni ülikooli King’s College’is õppejõuna töötav dr Marat Shterin, teemaks religiooni olukord ja religiooniga seotud diskrimineerimine Venemaal. Huvipakkuvaks hindab Kuurmaa ka mõjuka india ühiskonna- ja kultuuritegelase Makarand Paranjape sõnavõtu, sest India on usuliselt ääretult kirju maa, kus inimesed ometi peavad iga päev üksteisega hakkama saama. Üldse on konverentsi teemade ja esinejate ring lai: kõneks on religiooni roll Ameerika Ühendriikide välispoliitikas, Euroopa religioonipoliitika, seksuaalvähemuste temaatika, usuvähemuste diskrimineerimine jm. Esinevad Jeremy Gunn, Gerhard Robbers, Maris Sants, Tim Jensen, Fabio Amicarelli, Rubina Ramji.

Eestlastest võtavad sõna Tartu ülikooli prof Anne Kull, kes annab ajaloolise ülevaate naiste ja seksuaalvähemuste diskrimineerimise põhjustest, lektor Ain Riistan kõneleb Jeesuse kujutamisest filmides ning Merilin Kiviorg Euroopa õiguslikust kontekstist ja usuregulatsioonist, emeriitprofessor Vello Salo teemaks on religiooni roll Euroopa kultuuriruumis ning kirjanik Tõnu Õnnepalu räägib religiooni tähendusest Eestis.

Dokumentaalfilmide programmist tõstab Kaarel Kuurmaa esile «Jeesuse laagrit», mida Athena keskuses näidati juba eile, laupäeval kell 17 ekraanile jõudvat humoorika alatooniga filmi «Kadunud nahatüki otsing» ning täna kell 17 linastuvat teoloogilise tähendusega «Viimast söömaaega». Linnarahvas saab filme vaadata ka Raekoja platsil.

Rita Puidet