Tartu praostkonna töö elavate kividega

9. märtsil toimus Tartus Pauluse kirikus Tartu praostkonna 20 koguduse sinod, mis tegi kokkuvõtte 2015. aasta tegemistest praost Ants Toominga juhtimisel.

Sinod algas jumalateenistusega, kus peapiiskop Urmas Viil­ma jutlustas Jeesusest kui eluleivast. «Ajalik elu saab toidetud ajalikust, igavene elu igavesest leivast. Jeesus saab eluleivaks, kui teda ristil murtakse maailma pattude eest. Jeesus on murtud leib, mida ta ise meile pakub,» oli peapiiskopi sõnum.
Kokkutulnuid tervitas linnapea Urmas Klaas. Ta jagas muremõtteid Tartus toimunud peksmisjuhtumi teemal ja tunnustas pereisa Jaanuse kodanikujulgust. Klaas ütles, et hea koostöö kogudustega on temale loomulik, sest omavalitsuste ja koguduste ülesanne on sarnane: teenida inimesi.

Rahulikult töine
Sinodikoosolek, mis toimus Pauluse kiriku krüptisaalis, oli rahulikult töine. Kuulati praosti aruannet ja koguduste esindajate sõnavõtte, mida illustreerisid abipraost Kristjan Luhametsa koostatud arvuliste näitajate graafikud ja fotod. Kinnitati praostkonna 2015. aasta tulude-kulude aruanne ning võeti vastu 2016. aasta eelarve.
Ajalukku jäävad 2015. aasta tähtsündmustena piiskop Joel Luhametsa ametisse seadmine, Tartu Pauluse kiriku taaspühitsemine, Tartu Pauluse kalmistu vabadussõja memoriaali õnnistamine ja üldkiriklik laulupäev. Koguduste rohketest tegemistest tõi praost esile Mustvee kiriku oreli pühitsemise ja Laiuse vabadussamba 90. aastapäeva.
Mõne erandiga (muret valmistab Äksi ja Torma kiriku seisukord, Jõgeva ja Tartu Maar­ja kogudus liiguvad kiriku ehitamise/taastamise suunas) jäi kogu olemist kandma Pauluse koguduse juhatuse esimehe Priit Humala tsiteeritud õpetaja Urmas Petti mõte: «Kividega müüris on hästi, aga elavate kividega tuleb veel tööd teha.»

Rõõm ja mure
Mullu 16. märtsil Lohusuul toimunud sinodil praostiks valitud Ants Tooming tegi ülevaate ühtehoidva praostkonna, kus teenimas 26 vaimulikku, sündmusterohkest aastast. Kuigi liikmesannetajate vähenemine kestab juba kaheksandat aastat (–149), tegi rõõmu, et mõnevõrra on kasvanud kümne maakoguduse liikmesannetajate arv. Vähenemine on täheldatav Tartus, samas leeritati 78% kogu praostkonna leerilastest just Taaralinnas.
Muretähelepanu all olid pastoriteta Kursi, Jõgeva ja Palamuse kogudus, mis sinodi toimumise ajaks olid leidnud teenijad õpetajate Kristjan Luhametsa (Kursi), Urmas Orase (Palamuse) ja detsembris diakoniks ordineeritud Tiit Maasikmäe (Jõgeva) näol.
Toimus kaks visitatsiooni: Jõgeva ja Äksi kogudusse. Praost Tooming täheldas, et ettepanek visitatsiooniks võeti vastu veidi ehmunult, ja tegi naljatlevalt ettepaneku, et võiks neid nimetada hoopis praosti sõbralikeks visiitideks. Tänumeeles mälestati igavestele radadele siirdunud Tartu Ülikooli-Jaani koguduse õpetajat Urmas Pettit. «Tema lahkumine on tekitanud suure tühiku Eesti luterliku kiriku vaimse alusmüüri ladujate ridadesse,» ütles Ants Tooming.
Üldkirikliku misjonitöö mõttes oli oluline jätkuv luterliku Peetri kooli töö. Kooli lasteaed laienes juba kolmandat aastat ühe maja võrra. Õppeasutuses õpib üle 120 lapse ja kool pakub tööd rohkem kui 20 erialaselt ja religioosselt motiveeritud inimesele. Tartu Pauluse koguduse lastehoid tegutseb pea 40 lapsega.
Mitmekesise muusikatöö koordineerimiseks valiti mullu praostkonna muusikatöö sekretäriks Pauluse koguduse peaorganist Anna Humal.

Peapiiskopi sõnavõtt
Kokkutulnutele oli tähendusrikas, et peapiiskop leidis iga koguduse juures midagi esiletõstmist väärivat. Vaimulikke julgustas ta aruannete kirjutamisse loominguliselt suhtuma, tuues näitena Kursi koguduse hooldajaõpetaja Kristjan Luhametsa ja emeriitpraost Eenok Haameri kirjapandu. Viimane paistis silma analüüsiva peegeldusega, mis loob olustiku kogu ühiskonnast ja küllap on maiuspalaks tuleviku ajaloolastele.
Tartu Soome koguduse sõprussidemed Soome luterliku äratusliikumise lestadiuslastega on tõstatanud probleeme, sest viimased on hakanud protestina Soome luterliku kiriku liberaalsetele vaadetele ilmikutena armulauda pühitsema. Peapiiskop ütles, et selline tegevus on teoloogiliselt problemaatiline. «Oleme soome sõpradega õed-vennad, ent ei saa selliselt pühitsetud armulauda tunnustada ega sellel osaleda,» oli peapiiskopi seisukoht.
Esimese praostiaasta seljataha jätnud Ants Tooming sai kiidusõnu tegusa aasta eest, mille sisse mahtus paljude koguduste külastamine. Peapiiskop viitas, et temalgi on plaan aasta jooksul igast praostkonnast ühte vaimulikku külastada, olla sõbralikuks töövarjuks ja süveneda piirkondlikesse tegemistesse.
Kätlin Liimets

Tartu praostkond
Piiskop Joel Luhamets
Praost Ants Tooming
Kogudusi 20
Annetajaliikmeid 4274
Hingi 25 027
Ristiti 341, leeritati 279
Laulatati 58, maeti 430