Tartu Jaani kirik pikendas sisekujunduse konkurssi
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 15. jaanuar 2003 Nr 2 /
Sihtasutus Tartu Jaani Kirik pikendas Jaani kiriku sisekujunduse ideekonkursi tähtaega 10. veebruarini, sest eelmiseks tärminiks laekus vaid kolm tööd.
Sihtasutuse juhatuse esimees Roman Levin ütles Eesti Kirikule, et kolm tööd on liiga vähe ja need vaadatakse läbi alles siis, kui konkursi žürii 12. veebruaril kokku tuleb.
Koostöös Eesti Sisearhitektide Liiduga korraldatava konkursi eesmärk on saada Jaani kiriku sisekujunduse ideelahendusi. Sisekujundus hõlmab nii aknaid, uksi, kantslit kui ka altarit ja pinke. Pakutav lahendus peab arvestama Jaani kiriku terrakotaskulptuure, mis on kiriku olulisimaks elemendiks ning peaksid olema lähtepunktiks kogu sisekujunduse lahenduse väljatöötamisel. Sisekujunduse tingimused on seadnud eelkõige muinsuskaitseamet, kuid eesmärk pole Jaani kiriku kunagise siseilme taastamine.
Konkursi preemiafond on 120 000 krooni, välja antakse kolm preemiat. Parimale ideelahendusele antakse välja peapreemia 50 000 krooni; II preemia on 40 000 krooni ja III preemia 30 000 krooni. Võistluse üldtingimused on toodud Eesti Sisearhitektide Liidu koduleheküljel www.esl.ee
Jaani kiriku renoveerimise käigus on paigaldatud uus küttesüsteem ning valatud betoonpõrand. «Ootame ära konkursi tulemused, siis peaksime saama ka vastuse, millised aknad-uksed kirik saab,» sõnas Levin.
Kahe aasta pärast valmis
Tartu Jaani kiriku avamine on kavandatud 2005. aasta suvele, kui Tartus toimuvad rahvusvahelised hansapäevad.
Kiriku ehituse peatöövõtja on ehitusfirma Rand & Tuulberg, kes võitis riigihankekonkursi. Hange hõlmab üldehituse ja restaureerimise, mis maksab 35,7 miljonit krooni. Tartu Jaani kiriku ehitusprojekti valmistas ARC-projekti arhitekt Udo Tiirmaa.
Polüfunktsionaalne hoone
Tartu Jaani kiriku taastamine algas 1991. aastal, sihtasutus tegutseb 1998. aastast ja on ehitamist juhendanud viimased kaks aastat.
Esimesed teated koguduse või kiriku olemasolust pärinevad 1323. aastast. 1708. aastal sai kirik kannatada Põhjasõja ajal Tartu õhkimisel ning muutus kasutuskõlbmatuks 1944. aasta augustis Nõukogude vägede pealetungi ajal puhkenud tulekahju tõttu ning seisis üle poole sajandi varemetes.
1989. aastal alustasid hoone taastamist Poola restauraatorid. Kirik on kogu Euroopas unikaalne oma terrakotaskulptuuride poolest.
Pärast ehitustööde lõppu saab kirikust hoone, mida kasutatakse nii kiriku, muuseumi kui ka kontserdipaigana.
Erle Iher