Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Suurem tähelepanu suunatud jätkuvalt katustele

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Hädasti vajab remonti Võru Katariina kirik. Selle ukse ette on tõmmatud inimestele hoiatuseks ohulint.
Internet

Pühakodade säilitamise ja arengu programmi selle aasta eelarvest eraldati kokku 657 897 eurot.

Restaureerimistoetused jagunevad kuue konfessiooni (kokku 23 pühakoda) vahel. Programm pöörab tähelepanu jätkuvalt katuste restaureerimisele. Nii võib väita, sest käsil on mõne katuse lõpetamine, katusetööde alustamine ja neljale kirikule projektdokumentatsiooni koostamine. Kuid tõsiasi on ka, et katusetööd on kallid ja sinna kulub kõige rohkem raha.

Projektist uue katuseni
EELK pühakodadele eraldatud ümardatult 397 000 eurost üle kolmandiku ehk 140 000 eurot neelab Väike-Maarja kiriku pikihoone katus. See on ka kõige suurem summa, mille riik tänavu välja maksab. Sealne pühakoda on pärast 2010. aasta augustitormi saanud uue torni ja võib sel aastal lõpuks rõõmustada ka vettpidava katuse üle. Teine suurem katusetöö on Tartus Uspenski kiriku juures.
Katuse restaureerimine jõuab sel aastal lõpule ka Haapsalus, kus tööd toomkiriku juures algasid möödunud novembris. Et need olulised on, näitab asjaolu, et jaanuaris rullis torm tubli tüki vana katuseplekki kokku.
Pärast Järva-Jaani tornikiivri restaureerimist võetakse sel aastal käsile kiriku kooriruumi katus. Algab ka Võrus Katariina kiriku katuse restaureerimine. Katuse avarii-remonttöid tehakse Puhja kiriku juures, tornikiivri avariitöid aga Tormas ja Sangastes. Mahukam töö ootab ees ka Saaremaal kolme pühakoja juures: Kaarmal, Valjalas, Jämajal.
Oma järge ootavad Viljandi Pauluse, Keila ja Kullamaa kogudus – nemad saavad toetust katuste eritingimuste ja restaureerimisprojekti koostamiseks.

Investeeringud detailidesse
Peale hoonete on koguduse ja kaudsemalt kogu riigi vara ja kultuuriline rikkus kirikute sisustus, mille eest tuleb samuti hoolt kanda. Olgu siis restaureerimise, konserveerimise või puhastamise näol. Kui konserveeritud saab Risti kiriku sisustus, milleks selle aasta eelarvest on raha eraldatud, võib küll öelda, et sealne pühakoda on maakirikutest kõige paremas korras.
Restaureerima hakatakse Haljala kiriku altarimaali «Kristus Ketsemani aias», toestamist ja ennistamist ootab Piirsalu kiriku kantsli jalg, hauaplaate hakatakse puhastama Karusel. Puhastamist ootavad ka armulauariistad: Haapsalu toomkiriku armulauakarikas ja Kõpu kiriku ristimisvaagen. Abi saab samuti Puhja kogudus, keda toetatakse orelikapi ja prospekti restaureerimisel.
Jätkub Tartu Jaani kiriku terrakotade restaureerimine.
Pühakodade programmi kaudu jagatakse toetust kahele raamatusarjale, täpsemalt kolmele raamatule: «Tallinna Oleviste kirik», «Kellad» ja «Keskaegsed altarid Eestis».
Kokku esitati pühakodade programmile 146 taotlust summas 3,1 miljonit eurot.
Rita Puidet