Suurem osa rahast tuleb koguduselt

Rannamõisa kogudus on valmis saanud uue ja kauni kogudusemaja.
Rannamõisa kirik valmis eelmise sajandi algul, pastoraat kolmekümnendatel aastatel. Koguduse õpetaja Aare Kimmeli sõnul puudub aga koht, kus koos käia. Pastoraadis on seda tehtud, ent see on õpetaja korteriks ehitatud ja seal napib ruumi. Nüüd ongi nii kaugele jõutud, et pastoraadi kõrval on uus ja kaunis kogudusemaja. Väljast valmis, seest veel pooleli.
Kuidas üks väiksevõitu kogudus nii kaugele jõudis? Pastoraat oli nõukogude ajal kirikult ära võetud, seal elas igasugust rahvast. Viimane elanik pidas sigu. Sellest jäi õuele inetu hoone järele. Koguduses peeti aru, et võiks vana sigala asemele uue kogudusemaja teha. Juhatuse esimehe Tarmo Sulgeri sõnul hakkas mõte uuest majast idanema kümmekond aastat tagasi. Sõpruskogudused julgustasid ehitust alustama.
Projekt (arhitekt Hindrek Kuldpek) valmis, 2007. aasta kevadel puhastati ehitusplats. Samal suvel tehti omal käel ka vundament valmis. Tarmo Sulger: «Kõik, mis maa all, kogu vundament on ise tehtud, töödejuhatajaks oma koguduse endine juhatuse esimees Margus Suurväli. Ent kogu maja töö kõrvalt valmis ei tee.
Leidsime sobiva ehitusfirma, kes alustas sügisel 2007 ja 2008 kevadeks oli maja karp koos ning uksed-aknad ees. Põhiliselt samal kujul kui praegu. Ajutine kanalisatsioon on olemas. Vald on lubanud, et kui üldkanalisatsioon siia jõuab, saame sellega ühineda.
Praegu võtame vett puurkaevust, kööki saame kasutada alles siis, kui on olemas ühisveevärk. Aasta tagasi pandud maaküte on end õigustanud.»
Majas on saal 60-le, pühapäevakooli ruum, õpetaja kantselei, kuhu mahub ka arhiiv, köök koos abiruumidega, muusikaruum, kus koguduse bänd saab harjutada. Teisel korrusel on toad, kuhu saab majutada umbes 20 inimest, ja noortetuba.
Sulger: «Vallalt pole me raha küsinud, on lootus, et nad abistavad kanalisatsiooni ja parkla rajamisel.» Õp Kimmeli sõnul on kõige tõhusamalt toetanud Mikkeli kogudus Soomest. «Nende perenaised on kogunud isegi raha meie kööki vajaliku muretsemiseks. Soomest toetab ka Eura koguduste liit; Eckernförde misjoniring ja Gustav-Adolf-Werk Saksamaalt lubavad tuleval aastal toetada.»
Rahast rääkimine on õp Kimmelile põhimõtte küsimus: «Inimesed tahavad ju igasuguseid asju, kui palju aga oleme nõus nende eest maksma? Küsiksin siis, kui palju jumalariik meile maksab? Kui palju oleme nõus selle eest raha välja käima? See määrabki, kas midagi toimub. Meie koguduses on õnneks inimesi, kes leiavad, et ettevõtmine väärib toetamist. Suurelt osalt ongi raha tulnud oma koguduselt. Jumalariigis ei maksa rikkus, vaid see, mida me oleme valmis andma.»  
Siiani on majale kulunud ligikaudu 2,5 miljonit ja teist nii palju läheb veel. Ehitatakse nii, nagu raha tuleb, maja valmimise kuupäeva ei ole seatud. Parem teha pikkamööda ja korralikult kui kiirustades.
Küsimusele, kuidas ikka 150 liikmesannetajaga kogudus masu ajal maja ehitab, vastab õp Kimmel: «Neile asjadele, mis inimesele huvi pakuvad, leiab ta alati aega, raha ja energiat. Kui jumalariik hakkab meile midagi pakkuma, siis leiame selleks aega, energiat ja raha. Meil on õnneks selline kogudus. Nii lihtne see ongi.»

Tiiu Pikkur