Sündmusterohke aasta Lääne-Harjus

Lääne-Harju kevadsinod toimus 6. aprillil Ristil. Tehti kokkuvõtteid aastast, milles oli nii kordaminekuid kui vastuolusid.

Nagu tavaks, algas sinod armulauaga jumalateenistusega. Sellele järgnenud Risti koguduse majas toimunud koosoleku põhisisuks oli läinud aasta kirikuelu analüüsimine peapiiskop Urmas Viilma ja praost Jüri Vallsalu ettekannete ning koguduste esindajate sõnavõttude varal.

Rahvakirikut ehitades
Üheks põhiteemaks oli seejuures kiriku suhtlemine laiema avalikkusega. Peapiiskop rõhutas oma ettekandes, et vaimulike roll kohalikus elus on kasvamas ja nende külge saab kogukond end sageli ankruna kinnitada. Muu hulgas näeb Viilma kirikul pärast omavalitsusreformi suurt rolli kohaliku identiteedi hoidja ja kujundajana. Samas peab kirik jääma maa soolaks, mitte püüdma igas asjas rahva meele järgi olla.
Koguduse aruannetest ilmnes, et mitmed praostkonna mullused ettevõtmised kõnetasid tõepoolest ka kirikukaugeid inimesi. Siinkohal tuleb mainida Keilas toimunud kirikupäevi, ent eriti lavakunstikooli diplomilavastuse „… ja peaksin sada surma ma“ Hageri palvemajas toimunud etendusi. Vennastekoguduse ajaloost inspireeritud ülimenukas lavastus äratas Hageri koguduse juhatuse esimehe Agu Kaljuste sõnul nimelt mõneski vaatajas huvi kiriku ja usuasjade vastu.
Mõistagi pakkus sinodil kõneainet ka peapiiskopi äsjane väljaütlemine, et kirik soovib taas saada mõjukaks arvamusliidriks. Kõnekas on muide seegi, et peapiiskop pidi poole pealt lahkuma, sest teda oli kutsutud Kuku Raadio otsesaatesse.

Osadusrõõmud ja argimured
Üsna mitme koguduse aruandest jäi kõlama rahulolu usuelu edenemise üle ning praost tõstis omalt poolt eriti esile lastetöö tähtsust. Taas tekitas kõneainet ka Risti koguduse fenomen. Nimelt on seal liikmesannetajate arv tõusnud kümne aastaga 50%, mis on silmapaistev kogu Eesti kontekstis. Õpetaja Annika Laats selgitas, et koguduses pannakse suurt rõhku inimestevahelisele suhtlemisele ja osadusele.
Muret teevad kogudustele aga eelkõige majandusliku toimetuleku raskused. Eriti tõstis peapiiskop oma ettekandes esile kirikute korrashoiu ja remontimisega seotud kulusid, mida riik kahjuks pole seni piisavalt kanda aidanud.
Praostkonna muusikatööst rääkinud Pille Metsson viitas lisaks sellele kirikumuusikute madalatele palkadele. See tekitas mõningast arutelu, kuid suurem osa sinodilistest paistis Metssonit toetavat. Teiste seas rõhutas ka peapiiskop Viil­ma oma ettekandes, et pigem tuleks kokku hoida muudelt majanduskuludelt kui inimeste töötasudelt.
Suureks abiks on koguduste majandamisel olnud välismaa sõpruskoguduste toetus, Rap­la koguduse majandusmuresid on aidanud aga leevendada kalmistu haldamisest teenitud tulu. Kantsler Andrus Mõttus avaldas seevastu oma sõnavõtus heameelt, et on märgata ka EELK tavaliste liikmete vabatahtliku panuse suurenemist koguduste majanduselus.
Lisaks oli sinodil korduvalt kõne all haldusreformiga seonduv, sest pole veel selge, milliseks kujunevad koguduste suhted uute suurte omavalitsustega. Oodata on muutusi aga kas või juba selle pärast, et erinevalt varasemast tegutseb ühe omavalitsuse piires nüüd sageli mitu kogudust.

Poleemika
Jutuks tulid ka vastuolulised teemad. Näiteks Nissi koguduse ilmiktöötegijate seas tõusis mullu nii suur tüli, et tuli korraldada erakorralised nõukogu valimised. Risti õpetaja Laats sai aga palju avalikku tähelepanu seoses oma seisukohavõttudega homoseksuaalsusega seonduvatel teemadel. Tollal esile kerkinud emotsioonidest ei saadud ka sinodil üle ega ümber. Muu hulgas rõhutas peapiiskop oma ettekandes, et ka eri arvamustel olevad kirikuinimesed on kutsutud üksteist armastama.
Sinodi lõpuosas arutati aga Keila õpetaja Marek Rootsi initsiatiivil toetuse avaldamist peapiiskopi algatusele defineerida abielu Eesti põhiseaduses ühe mehe ja ühe naise liiduna. Järgnenud arutelu käigus väljendasid Risti koguduse esindajad oma skeptilist suhtumist Rootsi ettepanekusse. Pikemalt sõna võtnud sinodisaadik Meelis Süld rõhutas aga sedagi, et kirikus on probleemiks tõrjuv suhtumine samasoolise seksuaalse orientatsiooniga inimestesse.
Vastuseks kinnitas praost Vallsalu, et hääletusele pandi ainult abielu defineerimise küsimus. Teema muud aspektid vajavad tema sõnul asjalikku arutelu, mis peaks esmalt toimuma vaimulike endi vahel. Õpetaja Roots rõhutas aga omalt poolt, et kui kirik teeb homoseksuaalsuse küsimustes järeleandmisi, tähendab see Piibli autoriteedi mittetunnustamist ja viib kiriku lõhenemiseni.
Oli märgata, et sinodist osavõtjad kuulasid seda põgusat mõttevahetust pingsa tähelepanuga, kuid vaid üksikud soovisid sellesse sekkuda. Hääletamisel selgus, et põhiseaduse muutmise algatust toetas 18 sinodisaadikut, vastu oli kolm ning erapooletuid kaks.
Rain Soosaar

Pildigalerii: