Soome peapiiskopi visiit on kinnitus kauaaegsele koostööle

Esmaspäeval lõppes Soome Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Jukka Paarma ja teda saatnud delegatsiooni esimene ametlik visiit Eestisse. Külaskäigu ajal võttis kirikujuhte vastu president Arnold Rüütel; peapiiskop Jaan Kiivit ja proua Sirje Kiivit korraldasid Tallinna raekojas külaliste auks vastuvõtu; soomlased said ülevaate allasutuste tööst ning võisid külastada kogudusi.
Jaan Kiiviti sõnul saame me tänus tagasi mõelda aastakümnetepikkusele sõprusele soomlastega. «Kirikutevahelistes suhetes oleme kogenud võrdväärsust,» tõstis ta esile üht joont partnerluses. «Oleme teinud koostööd, kus mõlemad on nii andnud kui ka saanud.» Jaan Kiiviti hinnangul on peapiiskop Paarma ametlik visiit koostöö üks verstaposte. «Me vaatame ettepoole ja kavatseme jätkata sisulist koostööd eelkõige diakoonias, sotsiaaltöös, hariduses ja väljaõppes.»
Jukka Paarma kinnitas, et välja kujunenud koostöös ei ole midagi muutunud. «Kui EELK-l on raskusi olnud, siis oleme abistanud, nt koolitus-, diakoonia- ja misjonitöös. Oleme saatnud Eestisse ka oma töötajaid. Külaskäigul on ametlik kinnitus kauaaegsele koostööle.»
Kiriku koht Soome ühiskonnas
1. augustil jõustus Soomes uus usuvabaduse seadus, mis täpsustab eri uskkondade õigusi ja kohta ühiskonnas. Soomes on kaks avalik-õiguslikku kirikut: luteri ja õigeusu kirik. Mõlemal on parlamendis kinnitatud kirikuseadus. «Muidugi on kõigil uskkondadel ühiskonnas võrdsed õigused,» selgitas Paarma.
Luteri kirik on Soomes enamuskirik – 85% soomlastest kuulub sinna. See määrab ka kiriku koha. «Kuigi kirik on riigist eraldatud, meil ei ole riigikirikut, ja ametlikke suhteid riigiga on vähe, on kiriku osa ühiskonnas senisest tugevnemas,» ütles Paarma.
«Kui riigivõim näiteks valmistab ette uusi seadusi, kus on ka eetilisi probleeme, siis küsitakse kirikult nõu. Kirik kaasatakse sageli siis, kui arutletakse eetilis-moraalseid küsimusi. Kirik ise on ka aktiivsemaks muutunud, üha sagedamini avaldatakse oma seisukohti ühiskondlikes küsimustes,» lisas ta.
Mõjud kirikule ühinemisel Euroopa Liiduga
Soome kirikupea sõnul on nad pidanud täpselt jälgima Euroopa Liidu seadusi, kuna mõnigi neist võib otsest mõju avaldada näiteks valitsemisele või töötajate õigustele ja kohustustele.
«Oleme loonud töörühma, kes jälgib pidevalt ELi sündmusi ja vaeb, missugune mõju võib ühel või teisel sammul kirikule olla. Meil on ka oma esindaja Brüsselis. Peame nõupidamisi Soome esindajatega Euroopa Liidus.»
Paarma rõõmustab, sest Euroopa Liidu põhiseaduse eelnõusse on lisatud punkt, et iga kirik ja riik otsustab ise omavaheliste suhete üle. Neid ei määra keegi ei Brüsselist ega Strasbourgist. «See tähendab, et kirikud tegutsevad ka tulevikus samuti kui praegu. Soome on ELi maana ja oma kogemuste põhjal hea meelega nõus toetama ja koostööd tegema selles osas ka EELKga,» selgitas Paarma.
Erinevusi Soome ja Eesti kirikute arengus
Jaan Kiiviti sõnul on määrav olnud meie usulise arengu katkemine pooleks sajandiks, samuti kiriku õiguslik staatust ühiskonnas ajal, mil Soome kiriku sissetulek on maksudega tagatud. «Eestis on olukord teistsugune. Sellest tulenevalt on ka tegevuse maht ja aktiivsus erinev. Meie mahajäämus on kõige selgem kasvatus- ja sotsiaaltöös. Nendest põhiteguritest lähtuvalt kasvavad välja muud erinevused nagu meie kiriku klerikaalsus ehk vaimuliku-kesksus ja vabatahtliku töö väike osakaal,» selgitas Kiivit ja lisas, et põhimõttelisi erinevusi ta ei näe.
Jukka Paarma rõhutas seda, mis meid ühendab. «Esiteks luteri usk ja selle käsitlus. Juba aastasadu oleme üksteist mõjutanud. Ajalooline areng on põhjustanud siiski kiriku ühiskondliku staatuse erinevuse, millest omakorda sünnivad erinevused.»
Tiiu Pikkur