Sinu tahtmine sündigu…

Nädalavahetusel mängiti Haapsalu Jaani kirikus suvehooaja viimaseid «Thomas Becketi» etendusi.
Enne etenduse algust kurdab lavastaja Raul Tammet, et reedene etendus läks veidi logisema, sest kuu aja pikkune vaheaeg jäi mängimisse sisse. Laupäevaks on näitlejad end kogunud. Inglismaa kuningas Henry II (Marko Matvei) ja Canterbury peapiiskop Becket (Elmo Meijel) istuvad käärkambri kõrval toas ja võtavad läbi piiskopiks tegemise stseeni.
Kella seitsmeks koguneb rahvas kirikusse. Üks tulijaist teatab rõõmsalt, et tema tuleb juba teist korda etendust vaatama. Kirikupingid on tõstetud näoga vahekäigu poole ja seal läheb tegevuseks.
Võimu ja vaimu teenistuses
Mootorratturitagides tegelased tulevad püünele. Võtab vaid hetke, et imestada kostüümilahenduste üle. Võõristus kaob esimese paarikümne minutiga ja kirikusse jääb vaid usutav sõnum aust, armastusest ja ustavusest. Küllap teadis kujundaja Indrek Jets, et vormist tähtsam on sisu.
Muusikalise kujunduse on etendusele teinud muusikuharidusega Andres Ammas.
Lugu ise viib meid XII sajandi Inglismaale. Normannide kuningas Henry II on leidnud alistatud rahva sakside seast endale lähedase sõbra Becketi, kes teenib riigikantslerina ustavalt oma kuningat. Kuningas peab rasket võitlust kirikuga oma ülemvõimu kindlustamiseks. Piiskopid on rahulolematud, selgelt ka Becketi peale, kes oma arukate soovitustega lisab kuningavõimule jõudu. Ettenägelikkust ilmutab raskelt haige piiskop-priimas, kes oma endise õpilase Becketi kohta ütleb: «Ma ei ole kindel, et ta alatiseks meie vaenlaseks jääb.»
Canterbury peapiiskopi surmateadet käsitleb kuningas hea uudisena. Oma võimu lõplikuks kindlustamiseks otsustab ta nüüd teha Becketist ülemkarjase. Viimane on kuninga otsusest sügavalt häiritud ja püüab kuningat sundida otsusest loobuma. «Ma ei saa teenida teid ja Jumalat,» ütleb Becket ja sestpeale on kahe ustava sõbra teed määratud lahku. Vaen lõpetab Becketi eluküünla rüütlite mõõgatorkest Canterbury katedraalis. Katoliku kirik kuulutab Thomas Becketi märtriks.
Vastus väljakutsele
Lavakunstikateedri 5. lennu lõpetanud Raul Tammetile pole see esimene lavastus. «Kinostuudios töötades pidin tegema seda, mida lubati, mitte seda, mida ise oleksin tahtnud või milleks loodud,» ütles Raul Tammet.
Nüüd Haapsalu koguduse juhatuse liikmena lubas ta endale ühe mõtte. Nimelt on kogudusel kaks kirikut, Jaani neist peaaegu kasutamata. «Kui on koht (kirik) ja inimesed (teater Randlane) ja vabadus valida tükki, mida soovin lavastada, siis miks ka mitte. Minu klassikaline teatriharidus lubab võtta keerulist ja nõudlikku asja lavastamiseks,» ütleb mees, kes peab end nii palju auahneks küll, et suuta üritada suurt. «Ma olen õnnelik, et julgesin seda teha.»
Jean Anouilh’ draama «Becket ehk Jumala au» sõnum sobib tänapäeva, arvab Raul Tammet. «Side kõrgeima võimuga on habras ja õrn asi, seda peab hoidma ja selle sideme poole peab inimene püüdlema.»
Sisekaitseakadeemia tudeng Marko Matvei (21) on pärast etenduse lõppu silmnähtavalt rahul. Nii tänase etenduse kui ka julgusega, et võttis vastu väljakutse rollile. «See oli pakkumine, millest ei saanud keelduda. Nagu pakutaks mulle Hamleti osa ja ma kahtleksin.»
Sirje Semm