Silmade ja südamega

Saarte sinod algas peapiiskop Andres Põderi juhitud jumalateenistusega Karja Katariina kirikus.

Koosolek toimus Leisis, kus praostkonna esinduskogusse kuuluvad vaimulikud ja saadikud 20 kogudusest kuulasid praost Veiko Vihuri eelmiste aastate analüüsi.
Kuna mitmed praegused vaimulikud on siinses piirkonnas teeninud kogu vabariigi teise iseseisvuse aja, tegi kohalike koguduste juht ülevaate pikema perioodi arengutest. 1990ndate alguses ei olnud vaimulikul vaja inimeste kutsumiseks teha palju muud kui hoida kirikute uksed avatuna. Erinevalt toonastest värske puhangu aegadest on praegu koguduste elu hakanud piirama mitmed kaasaja ühiskonna ettekirjutused ja seadustest tulenevad piirangud, mis kulutavad vaimulike ja vabatahtlike aega ja vahendeid.
Ühiskonnas on samas jõudnud kätte aeg, kus inimesed on oma südame sulgenud Jumala kutsele. Samal ajal kui Eestis leidub inimesi, kes uhkustavad oma uskmatusega, on mujal maailmas toimumas suured usulised liikumised. Nende suundumuste kokkuvõttena võib tunnistada, et ajal, mil vanas maailmas on usuline kriis, julgustavad meid suuresti noortes kirikutes toimuvad arengud.
Saarte praostkonnas osaleb tavalisel pühapäeval jumalateenistustel kokku keskmiselt 500 inimest. Kõige rohkem on kirikulisi Kuressaares ja Kihelkonnal. Üldine ristimise ja leeritamise läbi kirikuga liitunute koguarv on püsinud stabiilsena. Praost Vihuri juhtis sinodisaadikute tähelepanu sellele, et rohkem kui pooltes kogudustes tehakse tööd väljaspool kirikuhooneid. On selleks siis kodukülastused või palvused vanade- ja hooldekodudes.
Et eelmisel aastal lõppes Saksa sõpruspraostkonna toetus, koosneb praostkonna eelarve üksnes praostkonnakassa maksust, mida arvestatakse üks euro iga liikmesannetaja kohta. Eelmisel aastal oli annetajaliikmeid kokku 2516. Praegune olukord ei võimalda kirikupiirkonnal oma eelarvest toetada erinevaid ühisettevõtmisi. Võimalik on vahendeid taotleda projektide kaudu.
Erinevalt õpetajatest ei saa vaimulikud streikida. Koguduste tööd tehakse kohtadel suuresti vabatahtlike abiga. Kitsas majandusolukord ei takista sõna ja sakramentide jagamist. Vaatamata arutelule laste- ja muusikatöö vajalikkusest kinnitas sinod hiljem eelarve, kus vastavatele töölõikudele rahanappuse tõttu toetust ei jagata.
Alates käesoleva aasta oktoobrist toimuvad kogudustes uute usaldusisikute valimised. Oluline on arutada ja hinnata ka eelmist nelja-aastast perioodi. Ehitiste ja kirikute korrashoiust olulisem on vaimuliku töö kavandamine, tuletas peapiiskop oma sõnavõtus meelde. Kui meile endile on selge, mida soovime, on inimesed nõus seda ka oma annetustega toetama. Uute liitujate kõrval peaks nõukogudes jätkama järjepidevuse kandjatena osa seniseid liikmeid, et kasvatada uut töötegijate põlvkonda.
Kirikujuht peatus käivitunud arutelul kiriku nn haldusreformist. Kui kogudus on jäänud väikeseks, on alati võimalik liituda suurema naaberkogudusega. Juhul kui inimesed eelistavad kirikus käimisele midagi muud, siis tuleks küsida, kas nad on nõus, et nende kirik pannakse kinni. Kui rahvas tunneb, et kirikut on vaja, peavad inimesed end kokku võtma. Väheneva elanikkonnaga piirkondades on targem ühineda või teha koostööd mõnel ühisel tegevusalal. Kiriku Issand kutsub meid olema head majapidajad.
Kui meil napib oma heade plaanide teostamiseks planeeritud vahendeid ja materjali, on kiriku Issandal meile juba varutud võimalused oma töö jätkamiseks. Vaja on vaid silmi ja südant selle nägemiseks.
Anti Toplaan