Saatkonnas räägiti eestlaste religioossusest

Teoloogiadoktor Kaido Soom pidas 30. jaanuaril Eesti Vabariigi suursaatkonnas Berliinis pärast pool aastat selles linnas vabal semestril viibimist ja vahetult enne Eestisse naasmist saksakeelse ettekande «Eestlaste religioossus. Lääne ja ida vahel».

Ettekanne kuulus 2012. aastal algatatud sarja «Akadeemilised õhtud saatkonnas», kus erinevate humanitaaralade teadlased peavad saksa keeles populaarsemas vormis ettekandeid oma uurimisteemadel ning milles puudutatakse alati ka Eesti-Saksa kultuurisidemeid.
Soomi sotsioloogilise iseloomuga ettekande aluseks oli statistiline materjal ning pastori ja õppejõuna kogutud empiiriline aines.
Sissejuhatuseks andis Soom ülevaate Eesti kristianiseerimise ajaloost, keskendudes järgnevas arvandmeile toetudes erinevate usuliste liikumiste protsentuaalsele liikmeskonnale Eesti ühiskonnas, luterluse ja õigeusu osakaalule rahvastikus, mentaliteediküsimustele, noortetöö katkemisele ja leeriskäimise vähenemisele nõukogude okupatsiooni ajal, praeguse kiriku suhtumisele naisküsimusse ja seksuaalvähemustesse.
Oli huvitav kuulda, et sarnaselt Põhjamaade ja Soomega ordineeritakse ka Eestis (kuid erinevalt Lätist) naispastoreid, kuid näiteks suhtumises homoabieludesse on Eesti luterlik kirik põhjala kolleegidega vastandlikul seisukohal.
Ka tõi Soom paljude kuulajate üllatuseks välja õigeusu kiriku jagunemise Eestis vastavalt koguduste liikmete rahvusele Konstantinoopoli ja Moskva patriarhaadile alluvaks. Arvukas publik esitas ettekande järel küsimusi ning teemakohast vestlust jätkus pärast ka suursaadik Kaja Taela vastuvõtul.
«Akadeemilistel õhtutel saat­konnas» on esinenud juba teaduste doktorid Cornelius Hasselblatt, Toomas Siitan, Kristel Pappel, Jaan Undusk, Jaan Ross; sel aastal on oodata veel Juhan Kreemi ja Amar Annuse loenguid.
Harry Liivrand,
Eesti suursaatkonna kultuuriatašee Berliinis