Riik selgitas „tegelike kasusaajatega“ seonduvat

Eelmise aasta detsembris toimunud Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse ja liikmeskirikute juhtide kohtumisel peaminister Jüri Ratasega tõstatas EKN küsimuse õiguslikust selgusetusest, mis puudutab koguduste ja kirikute, aga ka EKNi enda poolt riigile „tegelike kasusaajate“ andmete esitamise kohustust, ning kas usuliste ühenduste puhul on üldse mõeldav lähenemine, et juhatuse liikmeid käsitatakse „tegelike kasusaajatena“. Peaministri soovitusel EKNi poolt koostatud küsimused edastati tema ülesandel vastamiseks ministeeriumidele.
Rahandusministeerium, vastates EKNile märtsikuu keskpaigas, möönis mõiste „tegelik kasusaaja“ uudsust ja ka vääritimõistmise võimalust ning väljendas kavatsust püüda eelseisva seadusemuutmise käigus „termini definitsiooni selgemaks muuta“. Küll aga kinnitas ministeerium, et nt mittetulundusühingu vormis tegutsemine ei anna iseenesest mingit kaitset rahapesu või terrorismi rahastamise riskide vastu, mistõttu tulenevalt Euroopa Liidu õigusaktidest ei tehta ühelegi juriidilise isiku liigile erandit ning „tegelikud kasusaajad“ tuleb esitada ja avalikustada kõigi juriidiliste isikute kohta. Rahandusministeerium juhtis eraldi tähelepanu ka sellele, et ükski ELi liikmesriik, mille kohta neil on olemas ülevaade, ei ole näinud võimalust kehtestada usulistele ühendustele vabastust sellest kohustusest.
Registrile ei pea informatsiooni „tegelike kasusaajate“ kohta esitama ühendused, kelle aastane sularahakäive jääb alla 5000 euro. Samas võivad pangad ka sellistelt ühendustelt nõuda tegelikke kasusaajaid puudutava informatsiooni esitamist.
Nagu ministeeriumi vastusest nähtub, valmistatakse ette seadusemuudatusi. Loodetavasti avaneb EKNil ja selle liikmeskirikutel võimalus, erinevalt praegu kehtiva seaduse koostamise protsessist, osaleda kõigis nendes aruteludes, mis puudutavad nii usuliste ühenduste kohustusi kui ka seaduses kasutatavate mõistete sisulist ja keelelist sobivust.
Erik Salumäe,
Eesti Kirikute Nõukogu õigusalane nõustaja