Riik ja EELK teevad ühiseid jõupingutusi Narva kiriku päästmiseks

6. mail toimus valitsuse ja EELK koostöö arendamiseks moodustatud valitsuskomisjoni järjekordne koosolek.

Koosolekut juhatanud peapiiskop Urmas Viilma oli komisjoni kaasesimehe rollis esmakordselt. Teiseks kaasesimeheks on ametikohajärgselt siseminister Hanno Pevkur.

Siseministeeriumi haldusalas
Tõsi, nagu minister koosolekul ka märkis, uue valitsuse moodustamisel anti peaministri korraldusega kogu siseministeeriumi valitsemisalasse kuulunud regionaalvaldkond, sh usuliste ühendustega seotud küsimused, riigihalduse ministri kureerida, kuid õiguslikult on see olukord ajutine ning peagi vormistatakse mitmed valdkonnad taas tagasi siseministri valitsemisalasse kuuluvaiks.
Üheks nendest on kirikute ja kogudustega seonduv ning faktiliselt on aprillis ametisse astunud valitsuse ajal jätkanud siiski siseminister usuliste ühendustega seotud küsimuste koordineerimist.
Kaks tundi kestnud koosoleku päevakord hõlmas mitmeid olulisi küsimusi, millest enim aega pühendati arutelule Narva Aleksandri koguduse pankrotimenetlusega seonduva üle. Erinevaid õiguslikke lahendusvariante tutvustasid nii Kiriku Varahaldust esindav vandeadvokaat Üllar Talviste kui ka Indrek Niklus justiitsministeeriumist. Siseministeerium esitas komisjonile arutamiseks kuuepunktilise otsuse eelnõu, mis muudatusteta ka vastu võeti.

Avalik kasutus ja vajalik kaitse
Otsuse kohaselt peab ühiskomisjon vajalikuks, et EELK kõigi tasandite struktuuriüksuste esindajad ja riigi esindajad lähtuksid Narva Aleksandri koguduse pankrotimenetluses ning Narva Aleksandri kirikuga seotud õiguslikes küsimustes ühtsetest seisukohtadest. Töörühm, mis koosneb mõlema osapoole esindajatest, koostab ettepanekud ühiste seisukohtade kujundamiseks 20. maiks.
Peamiste eesmärkidena peetakse silmas, et Narva Aleksandri kirik peab jääma avalikku kasutusse, jätkates usuliste ja kultuuriliste funktsioonide täitmist; kirikusse tehtud investeeringud peavad olema õiguslike vahenditega kaitstud; koguduse omandis olevate kalmistute ja kultuuriväärtusega vallasasjade õigusliku staatuse küsimused lahendatakse õigusaktide alusel, lähtudes eesmärgist tagada nende edasine avalik kasutus ja vajalik kaitse.
Komisjon pidas oluliseks läbirääkimiste pidamist Narva Aleksandri koguduse võlausaldajatega, leidmaks pankrotimenetluses osapooltele sobivat kompromissi. Komisjon märkis, et kirik vajab olulisi investeeringuid, et viia kirikuhoone taastamine lõpule, ning kutsus EELK, riigi ja teisi institutsioone üles tegema jõupingutusi selleks vajalike rahastusallikate leidmiseks ja finantseerimisprojektide koostamiseks.
Erakoolide tegevuskulude katmisega seonduv problemaatika sai komisjoni poolt samuti selgelt teadvustatud. Siseminister märkis, et lahenduste otsimisega tegelevad aktiivselt nii haridus- ja teadusminister kui ka riigikogu kultuurikomisjon, ning julgustas EELK ja kristlike koolide esindajaid nende poole pöörduma, et jõuda kõigile osapooltele vastuvõetava tulemuseni.
Erik Salumäe,
siseministri nõunik

KOMMENTAAR
Peapiiskop Urmas Viilma: Rääkisime Narva Aleksandri ja Tallinna Niguliste kirikust, samuti erakoolide rahastamisest. Komisjon kooskõlastas Narva kiriku osas edasised sammud; et riik ja kirik tegutseksid partneritena. Et pankrotimenetlus kestab, soovisime ühiskomisjoni poolt edastada pankrotihaldurile kindla signaali: kirik peaks jääma avalikkusele avatuks, jätkates nii usuliste kui kultuuriliste funktsioonide täitmist, samuti soovime, et kiriku restaureerimiseks tehtud investeeringud oleksid õiguslike vahenditega kaitstud. Valitsuse esindajad väljendasid riigi huvi hoone üles ehitada kui teatud kultuurikantsi meie idapiiril.
Tallinna Niguliste teemat arutades tõdesime lihtsalt, et selles osas ei ole sammugi edasi liigutud. See on 20 aastat väldanud saaga. Kirik on sel perioodil rääkinud kõigi kultuuriministrite ja peaministritega. Seadus täna ütleb selgelt, et objekt tagastatakse subjektile või kompenseeritakse. Loomulikult ei ole välistatud muud lahendused ja EELK on valmis läbirääkimisteks ning kompromissideks, aga ettepanek peab tulema valitsuse poolt. Siiamaani pole seda suudetud teha, mis tekitab õiglast nördimust.
Haridusministri seisukoht, et erakoolid, teiste hulgas EELK kolm konfessionaalset kooli, kaotavad riigipoolse rahastuse, tekitas tugevat pahameelt ja on meie meelest ebaõiglane. Kiriku esindajatena väljendasime seda valitsuse esindajatele.