Riigi toetus kogudustele

Märkimisväärselt paljud EELK kogudused said muinsuskaitseameti 2021. aasta toetusmeetmetest rahastuse oma pühakoja, kirikumõisa ansamblisse kuuluva kõrvalhoone või selle detaili korrastustöödeks.

Muinsuskaitseameti kodulehel on juurdepääs informatsioonile, kellele, milleks ja kui suure summa mahus raha eraldatakse. Dokumendiregistri pikas nimekirjas järge ajades võib veenduda, et kaalukas osa rahast läheb sakraalobjektidele. 

Raha mitmest voorust

Kultuurimälestiste korrastamise taotlusvoorust eraldatakse toetusi mahus 3,3 miljonit eurot ja omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste taotlusvoorust 1 miljon eurot, kokku 4,3 miljonit eurot. Ameti pressiteate kohaselt anti tänavu kõige rohkem toetusi ajaloomälestiste restaureerimiseks ja remondiks – kokku 3,6 miljonit eurot. Sellest toetatakse 1 889 861 euroga 75 hoone kordategemist, 1 miljoniga 10 omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise restaureerimist ning 722 175 euroga 14 pühakoja restaureerimist. 

Nõnda saab näiteks Kose kogudus kiriku tornikiivri V etapi rahastuse summas 83 095 eurot, millega on plaan aastaid väldanud tööd lõpetada. Nissi kirik sai tugipiilari restaureerimiseks 36 000 eurot. Rannu kirikule jagus põranda kordategemiseks 29 882 eurot. 

Mitu kogudust said tööde tegemiseks küll soovitud summa, aga mitte küsitud voorust. Nõnda rahastati näiteks Suure-Jaani kiriku kimmkatuse restaureerimist 128 084 euroga omandireformi reservfondi taotlusvoorust. Samast voorust laekub kiriku katusetööde tegemiseks 120 000 eurot Pärnu Eliisabeti kirikule, 125 600 eurot Põlva kirikule, Audrule 153 440 eurot ja Kaarma kirikule 77 878 eurot. 

Mitmed kogudused said raha ka sakraalhoone varemete avariitöödeks, näiteks Karula kogudus 13 490 eurot. Eraldati ka väiksemaid summasid väärtuslike detailide restaureerimiseks: Tartu Jaani kiriku terrakotafiguuride konserveerimiseks 15 000 eurot, Tarvastu kiriku peaukse ja fassaadi külguste restaureerimiseks 6100 eurot, Karja kiriku kooriruumi akna restaureerimiseks 19 224 eurot, Viljandi Jaani kiriku ukseportaali maalingute konserveerimiseks 1500 eurot, Paistu kiriku torniukse ja käärkambri akende restaureerimiseks 89 027 eurot jne. 

Lisaks kirikutele

Lisaks kirikuhoonetele jagus riiklikku rahastust ka kirikuansamblisse kuuluvatele teistele hoonete. „See oli suur üllatus. Ma ei julgenud lootagi, et riik nii suure summaga meid toetab,“ tunnistab Eesti Kirikule Kaarma õpetaja Hannes Nelis. Tema sõnul on Kaarma kirikumõisakompleks Eestis ainulaadne, kuna on säilinud algsel kujul. 1970ndatel, mil kogudus sai pastoraadi tagasi, kasvasid hoone läänepoolses osas puud sees. Kogudus asus ajaloolist hoonet jõudumööda taastama. 

Väikesel kogudusel käib hoone ennistamine siiski üle jõu: „Vana köögi ja eeskoja lagi varises sisse ja oli suur mure, et nõnda kukub pool pastoraadist kokku.“ Nelis tunnistab, et muinsuskaitseametilt laekuva 86 365 euroga saab ehitada üles varisenud müürid, uue lae ja katuse. See kõik õnnestub, kui kohalik omavalitsus rahuldab koguduse taotluse 10% omaosaluse osas. „Nüüd, kui riik on nii suure summa eraldanud, oleks muidugi kahju, kui peaksime omaosaluse puudumisel sellest rahast loobuma,“ nimetab Nelis.

Kogudusele innustuseks

Keila õp Arnd Matthias Burghardt kinnitab, et teade muinsuskaitse toetusrahastusest tõi talle ja kogudusele tervikuna põhjuse rahuloluks: „Sajandi alguse keeristorm räsis meie kiriku katust oluliselt ning vajadus katust remontida on olnud aastaid ilmne. Plaanid on takerdunud rahaliste võimaluste puudumisse.“ Vaimulik vahendab, et kümned koguduseliikmed ja mitmed ettevõtjad on teinud katuse remondi heaks sihtotstarbelise annetuse, kogutud rohkem kui 10 000 euroga saab kogudus tasuda nõutud omaosalusprotsendi. 

Kui nüüd muinsuskaitsest 89 726 eurot juurde tuli, arvestab kogudus, et vajalikud tööd saab tehtud. Burghardt täpsustab, et tegemist on katuse restaureerimise III etapi rahastusega: „Oleme juba suutnud katkised katusekivid eemaldada, katusekonstruktsioonid uuendada ja nüüd on vaja veel uued kivid kohale paigutada.“ 

Vanad hooned nõuavad hoolt

„Vanade hoonetega on see lugu, et välisel vaatlusel ei tea kunagi täpselt, millised probleemid tööde käigus esile tulevad,“ tunnistab Kihelkonna koguduse õpetaja Rene Reinsoo, lisades: „Kiriku alumiste pehkinud müüripalkide vahetamisel selgus, et torni kandev karniisi kiviosa oli tugevalt kahjustatud. Kivisse pandud kinnitusklambrid olid roostetanud ning tekkinud suured praod. Üks kivist nurgatükk kukkus koguni alla ja tekitas suure ehmatuse. Seega tuli tornijala ülemine kiviring asendada. Vana katusepleki eemaldamisel selgus, et ka puidukahjustused on arvatavast suuremad.“ Ta jätkab üksikasjalikku selgitust, nentides lõpuks: „Sinna see raha ära kulubki.“ Jutt on muinsuskaitseametilt laekuvast 72 140 eurost.

Rõuge õpetaja Mait Mölder on rõõmus, et raha pakilisteks töödeks kiriku tornikiivri renoveerimiseks on koos: „Riik andis 43 800 eurot ja kohalik omavalitsus toetas seda oma eelarvest 6498 euroga. Meie kasutada oleva summaga saame torni korda veel selle aastanumbri sees.“ 

Liina Raudvassar

Toetused mälestistele

Hoonete restaureerimine – 3 005 609 €

Väärtuslike detailide restaureerimine – 148 846 €

Projektide koostamine – 98 845 €

Ajaloo- ja arheoloogiamälestised – 50 465 €

Kunsti- ja tehnikamälestised – 29 896 €

Reserv – 143 739 €

Omandireformi reservfond – 1 000 000 €

Allikas: muinsuskaitseamet