Rapla kirik 120

Rapla rahval oli eelmisel pühapäeval eriline põhjus koguneda tänujumalateenistusele, et tähistada oma praeguse kiriku pühitsemise 120. aastapäeva.

Keskaegne Rapla kirik, mis Põhjasõjas müürideni maha põlemise järel üles ehitati, oli 19. sajandi lõpuks ligi kümne tuhande liikmeliseks kasvanud kogudusele kitsaks jäänud, mistõttu uue kiriku püstitamine oli lausa möödapääsmatu.

Juba algusest peale võeti eeskujuks 1870. aastal valminud Tallinna Kaarli kirik ning vastava lähteülesande sai valdavalt kohalikest mõisnikest koosneva kiriku ehituskomitee poolt ka arhitektiks valitud Rudolf von Engelhardt. Lammutatud vana kiriku asemele kahe aastaga ehitatud ning 30. septembril (vkj) 1901. aastal pühitsetud kahe torniga suurlinna katedraali mõõtu Rapla kirikut peetakse üheks stiilipuhtamaks uusromaani stiili järgivaks ehitiseks kogu Eestis.

Kuna aastapäev langes kirikuaastas suurima käsusõna pühapäevale, avas peapiiskop Urmas Viilma oma jutluses selle teema meeldejäävalt nii Rapla kiriku nimipühaku Maarja Magdaleena kui ka armastuse apostliks peetud Johannese elu ja tegevuse läbi. Mõlemad Jeesusele lähedal seisnud isikud on 1862. aastal Carl Siegismund Waltheri loodud Kolgata stseeni kujutaval altarimaalil alati ka kirikulistel silme ees.

Rõõmsa elevuse tekitas jumalateenistusel Elva kui meie selle aasta eestpalvekoguduse õpetaja Vallo Ehasalu tervituskõne puhtas Lõuna-Eesti murdes. Nagu ta hiljem ütles, andis talle selleks tõuke jumalateenistuse alguses Rapla noortekoori Riinimanda poolt Pärt Uusbergi juhatusel kõlanud populaarne koorilaul „Mu mano tulge, latse“.

Kaasa teenis ka Juuru koguduse õpetaja Kalle Kõiv, kes ligi 10 aastat tagasi alustas oma vaimulikku tööd Rapla koguduses nii praktikandi kui diakonina.

Laulurõõmu pakkusid veel ka Elva ja Rapla koguduse koorid, kes laulsid nii eraldi kui kandsid koos ette Tuuliki Jürjo „Meie Isa palve“, mida nad kuu aega varem olid Elva kirikuski ühiselt esitanud.

Elva sõprade jaoks lõppes kaunis päev külaskäiguga Raikkülla, kus tutvuti Uku Masingu ja Evald Saagi radadega ning peatuti muinasajast tuntud Paka mäel, kust on võetud ka suurem osa Rapla kiriku ehituseks kulunud paekivist.

Mihkel Kukk,

koguduse õpetaja